If a man is standing in the middle of a forest, and he says something, and there's no woman around to hear him, is he still wrong?

- Andrew Blendermann

Enekas

Dr. Ivan Hood: Hey, scumbag! You forgot something.
Bounty Hunter #3: What?
[he is shot by a crossbow and drops down to his knees]
Bounty Hunter #3: Ungh... you said you're a doctor. You're supposed to heal people.
Dr. Ivan Hood: I am. Your stupidity is terminal. And now you're cured.

- Bruce Campelli mängitud kosmonaut eriti jõledas direct to video filmis "Alien Apocalypse"

Mul on vaba aja märkimisväärse suurenemisega kaasa tulnud ka suur kogus vaadatud filme. Siinjuures mainin ette ära, et neist olid head 2.
Transformerid 2 ei kõlba üldse vaadata, ma ei hakka mingit kriitikat isegi produtseerima.
Terminaator 4 on väga halb. Kui suuremosa casti oleks pidanud radiatsioonimürgitusse surema filmi jooksul 2 korda, siis ei tohiks päästa isegi Christopher Nolani osatäitmine filmi kuldvaarikast. Aga samas on veel jõledamaid sünnitisi nagu näiteks vanameister Sam Raimi "Lohista mind põrgusse," mis nagu Liisa asjakohaselt mainis, täitis filmina oma lubaduse absoluutselt. Film lohistaski vaataja vaikselt põrgusse kuni sa hakkasid iseenda silmi välja kraapima ning anuma, et see lõppeks. Nagu piinad, mida Pratchet "Ericus" kirjeldas.
Mul on kohutavalt kahju, et tõsiselt mõnusaid actionfilme tehakse viimasel ajal väga vähe. Resident Evili sari oli enam vähem ok, kuid siiski mitte mu lemmikute hulgas. Ülaltoodu ja igasugu Crankid ja Surmasõidud on lihtsalt allapoole mu taluvuspiiri.
Ma jäin mõtlema, et viimane tõsiselt mõnus actionflick, mida vaatasin (Mortal Kombat 1 välja jättes), oli 1999. a. "Beowulf" Christopher Lambertiga, imearmsalt eesti keelde tõlgitud kui "Biohunt" (sic!). Sms, et ei saa ei öelda filmile, kus postapokalüptilises maailmas tapab Lambert mootorsaag/mõõgaga technomuusika saatel Grendelit.

2 head filmi, mis nähtud sai: Benigni "Tiiger ja Lumi" on lihtsalt ilus film, liigutas isegi minu sarkasminääret. Steve Buscemi "Intervjuu" oli aga üllatus. Ma ootasin palju, teades ette, et see on van Goghi remake ning Buscemi ise on peaosas, kuid just Sienna Milleri näitlejatöö ja ülihea dialoog andsid filmile lihvi, mis see vajas. Lõbus sealjuures oli veel, et inimeste negatiivsetest omadustest rääkivat filmi vaatasid koolivaheaja alguses peamiselt paarikesed ja noorukid. Nihelemist oli palju :-)

Jaanieelne möödus Kolga-Jaanis. Ma jäin kaklusest napilt ilma, aga kui kohale jõudsin ja uurima hakkasin, et milles asi, sain näite perfektsetest kasvatusmeetoditest (kui mulle kunagi lapsi jagatakse, kasutan kindlasti sama meetodit): Uurin noore lapse käest, et mis täpselt juhtus. Laps hakkab midagi seletama, tuleb isa, tõmbab poisi eemale ja teatab: "Jää vait junn!"

Nägin ka Iglesiase-Aneti kuju. Ausaltöeldes lööb sellele Savisaare ihuskulptorile silmad ette. Lõppes pandi tagasisõiduvahendi rooli mingi tšikk, kes oli saand load 3 aastat tagasi ja vahepeal pold sõitnud. Veereme Kolga-Jaani ainsa poe ette, peaaegu politseiautole sisse sõites. Sealjuures ei saa öelda, et auto pargiti, ta lihtsalt suundus kuhugu ning jäi seisma.
Konstaabel neiult: "Kus te autokoolis käisite?"
Neiu: "Et, noh, eee..."
Konstaabel: "Äkki lähete parklasse ja harjutate?"
Neiu: "Ma ei oska!"

Ja jaan läks lihtsalt imeliselt:

Padishah Imperaator Shaddam IV

Käisin Kaitseressursside Ametis, kuid unustasin, et tegemist on siiski kaitseväelise asutusega - kui tööpäev lõppeb kell 15.00, siis on kõik loomulikult juba 11.30 kadund. Või koondatud.

If You Had a Vineyard

Sinéad O'Connor

Erinevalt Sandrist ei ole minul kusjuures selliseid kojutulekuprobleeme olnud siiamaani. Sms, et on loogiline, et kõrtsist tagasitulek peab olema vähem sirgjoonelisel trajektooril kui sinna minek.
Kui mind pandi täna suguvõsa üritusel puhuma, et tuvastada objektiivsed asjaolud minu väites, et ma ei saa autoga sõita, sest olen veel eilsest purjus, siis 0,9 promilli saavutades oli mu esimene mõte, et ei saa ju nii heal joobel raisku minna lasta.

Mulle kummastuvad huvitavad episoodid minevikust. Peamiselt seoses maasikatega. Ma nimelt ei salli maasikaid silmaotsaski. 7 suve Tuurus tegid oma töö suurepäraselt - mu esimene reakstioon sõnale maasikas ei ole mitte maitsev või punane, vaid et kollasesse kasti mahub maksimaalselt 12 kilo maasikaid. Nostalgia.

Üle mitme aasta ähvardati mind eile ilma, et ma seda kuidagi provotseerinud oleksin. Äärmiselt huvitav kogemus.

Tulemised

Ma usun, et paljud on üritanud täis peaga koju jõudes teha nägu, et asjad pole päris nii, nagu paistavad. Näiteks, kui tulla oma kalli naise juurde kolme tunnise hilinemisega ja maani täis, siis võib vabalt väita, et ma sain kokku vana sõbraga ja jõin ausõna ainult kaks õlut. Seda öeldes kulub kõik kasutuses olev energia keele painutamiseks võimalikult korrektse diktsiooni saavutamise eesmärgil. Keele kasutamiseks kulub ka see energia, mis peaks teil tosse jalast võttes püsti seista aitama ja te kukute esikusse maha. Naine on vihane. Selline on diplomaatiline lähenemine.

Teine viis on probleemile agressiivselt läheneda. Üks minu hea tuttav oli hommikul koju saabunud ajal, mil tema ema hakkas ausa inimese kombel tööle minema. Nähes aias tuikuvat noormeest, küsis naine, et noh, mis sa tuigud seal. Vastuseks tuli kiirelt:"A mis sa ise tuigud?"

Anubise hoiatused

aka Advanced Case Of Chronic Patheticism

"What do I really want? he thinks. This is, of course, an extremely good question. It was just such a pity that, life being as it tended to be, it so rarely came as part of a matched pair, with an extremely good answer."

— Iain M. Banks "The Steep Approach to Garbadale"



Õnneks on elu lihtsaks tehtud tänapäeval. Enda mõtete sõnastamise raske töö asemel saan tsiteerida härra Banksi ning metafooridega aitab härra Dylan.


Boonus ühest mu kahest viskiraamatust:

"After doing extensive research, I can definitely tell you that single malt whiskies are good to drink."
— Iain M. Banks "Raw Spirit"

Kurnatus

Kunagi ajateenistuse ajal taotlesin linnaluba põhjusel, et puhata vaimsest ja füüsilisest kurnatusest, mis ees olevas metsalaagris mind tabama pidi. Loomulikult ma seda ei saanud. Praegu aga kuluks ära üks kosutav metsalaager, sest mulle tundub, et igasugused linnaload ja puhkused kurnavad keha ja vaimu rohkem kui tööd ja muud asised tegemised.

Käed värisevad veel veidi ja kui hommikul vannitoas torud korisesid kartisn, et nüüd tuleb kurat mu patuse hinge järgi. Õnneks käisin ma pühapäeval kirikus. Seal olid head inimesed. Üldse tundub mulle vahel, et kõik inimesed on head peale minu.

Igatahes täna hakkan ma õppima.

Siin Tallinn

Minu nädal on möödunud nagu laulus, mis algab sõnadega: "Esmaspäev on selleks loodud...". Olen ära kaotanud ühe paari võõraid päikseprille. Eile ei joonud ja tulemus on ka kohe käes - kurk on valus ja palavikupoiss kallal. Nii et kohe, kui kell saab veerand üksteist, võtan tilga viina.

Aga ükspäev tabas mind valgustatus. Istusin raeplatsil lava ees pingil ja vihma sadas mulle pähe. Vaatasin oma häguste silmadega lava poole, kus esines parajasti mingi koor. Nad laulsid laulu, mille nime ma ei tea, aga see oli nii ilus, et mu klaasistunud silma tulid pisarad ja üle minu jooksis külmavärin. Ma arvasin, et kuulen ingleid laulmas. Vihma muudkui sadas ja hea sõber toetas mu õlale oma rasket kätt, et see telefoniga kontserti filmimisel ei väriseks. Koor laulis edasi ja korraga teadsin ma kõike. Siis tuli räme viinahimu peale.

Täna peaks reede olema, seega saan paar päeva veel keevitada, enne kui pean hakkama vorpima esseesid ja koduseid eksameid.

Jää hakkas liikuma, härrased vannutatud mehed!

Ette-ettevaatlikult avab keegi silmad. Pea suriseb. Poolvidukil okularid teevad kerge tiiru. Olen üksi kodus, omas voodis, ümbritsetud patjadega. Deduktsio... ai. Järeldus - kui ma olen omas kodus, olen järelikult Ronald. Imelik kuidas mõned asjad kiiremini tulevad, kui teised.
Käsi kobab päitsis ja leiab taskurätiku. Duely noted, seda võib veel vaja minna. Nii, mobiil. Kell on... 8:56. MIS? Ai.
Hakatakse eilset meenutama. Vein (hea), õlu, tekiila, õlu, snuff, tekiila. Lollakas. Pohmelliretsept. Pea tõuseb ettevaatlikult, suuremate probleemideta. Pohmelli pole. Ahhaaa, järelikult olen ikka veel purjus. Mitte kingituzte tegemispurjus, aga kerge lällpurjus küll.
Niisiis on varajase ärkaja ette tõstatatud järjekordselt igipõline probleem - kuidas ennetada pohmakat, kui sa tead, et see tuleb nagunii. Pohmell, muide on nagu Keskerakond, tema võidab kunagi niikuinii. Tasahilju aetakse end istukile ning pärast pikemat pausi püsti, hommikumantel pannakse selga sellise hoole ja ettevaatusega nagu pangaröövel kuulivesti riiete alla peidab, ning lohistatakse end zombisammul kööki.
Õnn on ärkaja poolel. Vitamiinitabletid. Täitnud kolm tassi jääkülma veega ning lisanud tabletid asub alkoholiohver eilset Postimeest uurima (kõlab nagu reklaamtekst. autor sõidab mazdaga). Vilja Savisaar teatab usutluses rakvere lihakombinaadi tšikile (mida põrgut?), et tema ei luba europarlis midagi ära teha, sest lubadusi andes ei saa valimistele minna. Ahhahaha. Ai. Räägi seda oma mehele sms-i keskuses.
Natuke parem.
Asutakse eelmist õhtut meenutama. Jap, kõik meenub. Jäävad mõned miks küsimused, aga üldist olukorda need ei muuda.
Kolm jooki sisse kallatud suundutakse tagasi voodisse, elu üle järele mõtlema. Tegelikult muidugi lihtsalt loodetakse, et uni tuleb tagasi. Ei tule. Hoopis kainus tuleb. Ja sellega koos.... ei! EI! Palun mitte seekord! Ma luban, et ei joo enam kunag... Aaarrrghhhhh!

Hiirtest ja meestest

Teatud dilemmade ees jääb otsustsvõimest ja enesekindlusest alles märg klomp ning siis tekibki küsimus, et kuhu ma kokkuvõttes viimase kolme aasta ja 199 postitusega arenenud olen?
Vastus, nagu selliste retooriliste küsimuste puhul tihti ikka, jääb andmata. Rohkem võõrsõnu olen hakand kasutama (märk bakaõppe ainukesest mõjust?) ja teatud aladel osavamaks muutunud (sealjuures ennast veel vähem sallides kui enne).

Igasugused viimased sündmused on tõestanud, et Burnsil oli ikkagi tuline õigus.

"But Mouse, you are not alone,
In proving foresight may be vain:
The best laid schemes of mice and men
Go often askew,
And leaves us nothing but grief and pain,
For promised joy!"

Robert Burns - To a Mouse, on Turning Her Up in Her Nest, With The Plow

Teemavahetusena, Winny Puhhi üle mitme aasta laivis näha oli väga kõva. I want to be your Wonderbra! Plink Plonk klubi on päris asjalik koht, muusikute valik on neil hea.