Matematique

Istusime neljap öösel zsandoriga minu pool ning pelasime Diablo 2-te. Tegemist on väga vabastava tegevusega - aju peatab mõttetöö ning suust hakkab välja tulema alaeadlik tekst. Ja kui seda mängida kahekesi, siis on ka vestluspartner, mis siis, et suuremalt jaolt vestluspartneri juttu ei kuulata ning omaette kobisetakse. Mul jäi meelde üks lõik sellest vestlusest.
Szandor: "Huvitav palju Izualil nüüd hpse on?"
Mina: "Ma ei tea, 16000 on muidu, korruta 8ga."
Paus mõtlemist
Szandor: "No siis on tal ju oma miljon hpsu!"


Head võidupüha ning jaanipäeva!

Romantika

Eile hängisime mina, Johanna, Mart ja Markus Emajõe ääres. Istusime Emajõe ääres kail. Tibutas vihma ja oli muidu ilus. Avasin isegi veinipudeli. Samal ajal hakati teisel kaldal kaklema. Tülitsemisest suutis minu kõrv eraldada lause: "Türa, sa ei pane mulle nuga!" Siis visati keegi kaldast alla ja mingi naine hakkas kriiskama. Natuke kakeldi ja lõuati veel ja siis jäi rahulikumaks. Oli väga romantiline.

Kiviaed..

..on see kuhu ma lõpuks oma autoga välja jõudsin. Ja masendav on see, et ma isegi ei kihutanud ega muud sellist, lihtsalt auto oli rahvast täis, rehvid liiga šlikid, keerasin asfaldilt kruusateele ning ei hoomanud kõiki neid detaile piisavalt ja valisin vale sõidukiiruse. Ühesõnaga 45ga vastu kiviaeda.

Aga maailm on irooniapesa, seda tõestas ka avarii tulemus. Esiteks - me sõitsime parajasti aeda ehitamast ujuma, kui... Teiseks tungis Joosepile purjus liikluspolitseinik kallale. Kolmandaks - kui lauskokkupõrkel oleks Sandri VW Golfi radikas lõpetanud mootori keskel ja karbuss oleks pilbasteks, siis minu Opeli jahutussüsteemi voolikusse tekkis mikropragu ja juhi elik minu turvavöö läks katki. Ma ei tea kas nutta või naerda.

Tänu Rasmusele, Martinile, Joosepile ja Kajastele sai Ronaldi Orjatöölaagri (TM) tulemusel valmis uus aed. Tööd oli palju, aga tänu sujuvale tiimworkile sai kogu värk hämmastava kiirusega valmis.

Laupäeva õhtu oli nii lõõgastav ja hea, et ma ei mäleta millal ma viimati nii hästi puhkasin. Aga eks üks etapp saabki läbi, nii et selle tulemused peavadki tuntavad olema.


Tervitused Põlvamaa Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonnale! Peace Out!


PS. Mul on tööjuures kogus neid jubedaid kaitseliidu kleepse, neid kus mingi sinisilmne ärameigitud stalker sind vaatab. Kui on kellelgi soovi, andke teada.

PPS. Tööl oli telekas kõrval lahti kui arvutis istusin ning mingi reklaam jooksis öösel. Ma olin algul päris kindel, et kuulsin valesti, aga pärast tuligi välja, et ongi nii: Kanal 2 pealt tuleb reklaam, mis kutsub sind liituma SMS klubiga saates teatud numbrile sõnumi oma.... "teatud" pikkusega. Et siis noh, ongi "pikkuse klubi". Ja Edgarierakond tahab alkoholireklaame ära keelata?

Minu VW Golf Cabrio

Tõsi, Ronaldil on õigus, ma ostsin auto. Miks, jääb mullegi mõistatuseks, sest rehvid maksavad juba sitaks. Aga auto mootor on hea: 1,8 liitrine 70kw. Valuveljed on ka. Tulevikus tahan ära ka tuunida ja põhja alla mingid tuled panna.

Black #1

Reede lõppes nagu ikka lõppevad õhtud, kui ma lähen välja ja ütlen, et ma joon maksimum paar õlut. See, miks me viskit ostsime jääb mulle müsteeriumiks. Mnh.

Laupäeval ostis Sander endale auto. Miks jääb mulle järjekordselt müsteeriumiks, lube tal pole. Golf 2 Kabriolett, 1.8 70kw. Täitsa ok auto välimuselt. Pärastlõunal põrutasime ära Tallinna. Õhtul Sandraga sushirestoranis. Ma hakkaksin arvatavasti iga päev sushit sööma, kui see nii ***** kallis poleks. Aga äärmiselt meeldiv õhtu, klassikaline, mõnus.

Ja siis pühapäeval, peale Oleviste tipus käimist ning Pirital ujumist (vat see on ikka üks rott koht küll) algas kell 19.00 lõpuks Type O Negativi kontsert. Võimas. Kuigi ma otsustasin seekord mitte ette ronida, seda peamiselt oma riietuse pärast, siis ei saa kuidagi väita, et tagant vaadates oleks kontsert nõrga mulje jätnud. Huvitav on muidugi see, kuidas meie ümber kogunes äärmise kiirusega seltskond sõpru. Stiilne. Kahju on, et nad mängisid nii vähe vanu lugusid. Oleks tahtnud Everyone I Love is Deadi kah kuulda. Aga no complaints minupoolt, seda piletihinda olid nad igal juhul väärt.

On tsipa kahju, et mulle pakuti backstage passi, aga seda alles siis kui ma juba lahkunud olin. Aga siiski peaks Daleiosele miskit välja tegema selle eest, et ta mind meeles pidas.

Õhtu lõppes Hadeses Sandra (osa aega:-), Keki, Olevi, Draugi ja Zsandoriga. Mõnus. Kahjuks pitsasaiu ei olnud, nii et me ei tea, kas nad ka kainema peaga igat senti väärt on.

Esmasp tagasi, kohe helistas muidugi Hullo, aga minus ei olnud enam üldse jõudu, et kräud teha.

Kokkuvõttes oli äärmiselt tore nädalavahetus, nägin inimesi, keda ammu pold kohand, veetsin väga mõnusalt aega ja õppisin ka enda kohta midagi negatiivset, mida nüüd teadvustades peaksin olema võimeline parandama.

Lõpetuseks ma quote'n varsti kindlasti maailmakirjaniku kuulususega autoomanikku Zsandorit Hadeses:
"Näe, ma võtsin püksid ära!"

PS. sander, pane see streetfighterite pilt üles.

Austria lumehanged

Kas teie teadsite...
...et The Governatori isa tegi Austrias Gestapoga TIHEDAT koostööd?
...et The Governator on nimetanud kõiki demokraatide pooldajaid väljendiga "Girly men"?
...et The Governatori lootused lähiajal maailma änksaima riigi presidendiks saada purustasid ta enda parteikaaslased otse eestris presidendidebatil juuni algul?
...et The Governator ei näita antud pildil Austria lumehangede kõrgust, vaid hoopis seda, milliselt korruselt tema vanatädi onupoja kass alla kukkus?


Stay tuned for the next episode of: "Did you know? The useless facts even Sander doesn't know!"

Kevadtorm 2007

Me oleme Sandriga üsna kindlalt kõik oma sõbrad-tuttavad ajateenistuse teemaliste naljadega juba ära tüüdanud, aga ma ei saa jätta antud juhtumit üles kirjutamata. Kuna tegu sidemehega, siis tean'd kas oli puhtlolluse või hoopis kliinilise laiscus condites'ega tegemist.

Nimelt siis selle aasta kevadtormil istus üks sidemees lagendiku ääres kännul, SINCGARS seljas ning pidas sidet, antenn püsti. Äikesetormiga. Praegu on ta haiglas, tema parem kõrv on must könt ja perse on kah mustaks kärssand. Mina spekuleerin siin omaette, et ta saab kapraliks. Sest tegemist on justament kapralimõistusliku trikiga.

Soovides edu kõigile lähiajal ajateenistusse minejatele,
Ronald

Cohenism

Mul on täiesti jube Leonard Coheni fanatism peal. Ma muud ei kuulagi. Laulud hakkavad pähe kuluma, nende masendav sõnum hinge jõudma. Hea on!

Väike paus on nüüd eksamite vahel, mida ma olen ka väga agressiivselt ekspluateeriunud. Kusjuures osaliselt isegi produktiivselt - nimelt viisin ma laupäeval, 2. juunil siis oma noorkotkad lõpurännakule. 20 kilomeetrit, sellest viimane neljandik läks läbi võsa, üle rämedalt kõrge rohuga väljade ja vastikute kraavide. Aga lapsed pidasid hämmastavalt hästi vastu, arvestades et tegemist on 5-7 klassi juntsudega. Mul tekkis küll rännaku käigus korduvalt tahtmine oma elu pühendada kõigi laste tapmisele siin maailmas, aga muidu oli tore.

Mmm, intermission - Reede õdagu sõitsime Annelinna keskusesse Sandri, Draugi, Rasmuse ja Oliveriga. Ja Sander oli palavikus ning äärmiselt lööma tujus. Sms et põhitekst oli, et: "Ai krt, vot nüüd löön kohe ära!", või: "Selle tööbi pean kohe ära lööma!", või "Tõsiselt tahaks lööma hakata!" Ja nii tüüp lasi päris tunnikese rahulikult. Poest väljudes istus Sander autosse ning korraga tuli kõrvalautost välja mingi suur ambaal, ikka korralik sihuke, ja koputas Sandripoolsele autoaknale. Kerib Sander the Destructinator Sirel akna alla ning järgneb vestlus, mille ma üritan mälu järgi ära tuua:

Ambaal: Sa oled autouksega mu autol värvi maha kraapind!
Sander "Tahaks kohe lööma hakata" Sirel: Oi vabandust, olete kindel?
A: Jah, näed siin on punane värv juures!
S: Vabadnust, ma ei tahtnud seda teha!

Õnneks ambaal nägi, et Sander on selline jõumees ja pealegi valmis kohe kohe lööma hakkama, et ronis suurest hirmust tagasi autosse ja sõitis minema ja nii ei pidanudki me tänu Sandri löömalembusele midagi kinni maksma.

Nojah, aga kuna ainult teiste üle on inetu naerda, siis - Ma maksin autoparanduse eest veel 1900 krooni.

Ühesõnaga, kuhu ma enne pooleli jäin - pärast rännakut kõmpisin vaikselt linna, mõtlesin, et leian vast kuskilt ikka mõne sõbra, kellega Krooksus paar õlut teha. Paarist õllest sai loomulikult 8, varsti mängisime juba ühekrooniste peale pokkerit (ma jäin nulli :'-( ja pärast seda kui Madli mulle X ajal öösel helistas lõpetasin ma kuskil Siili tänaval kodupeeti juues (lõpetasime glögiga) ja päikest võttes kella kuuest kuni poole üheksani hommikul. Kui mu isa mind äratada püüdis, et Taevaskotta tööle sõita, olin ma lubanud kohe sõjaretkele minna. Ja nii ma nüüd istungi kodus ja valmistun kohe kohe esseed kirjutama hakkama.

Ahjaa, ma olen nüüd ametlikult Sandrale alla jäänud, sest tema sai filosoofia ajaloo B ja mina E. Although a battle has been lost, I shall not yield! There are still 70 AP worth of battles to come! <- see ei ole vist tegelikult küll parim lahinghüüd. (mu personaalselt lemmik lahinghüüd on: For a quick victory or a very hasty retreat !)

Nonii, nüüd aga viimane aeg õppima minna.