Laadasiil

Täiesti veider, kui tobedalt inimesed oma solvumist väljendada võivad. Näiteks töö juures väljendas üks isik oma solvumist sellega, et lasi mul 3 tundi rohkem magada. Ei no palju õnne, mul on raske valida, kas kurta või tänulik olla.

Eelmine pühapäev ja esmasp. sain ma teada täis tõe rms. Speeki kohta. Ma olen vaimselt rikastunud. Ja teisip hommikul hilines Sirel tööle 7 tundi. Ja kusjuures põhjus on äärmiselt proosaline - ta aitas mind - sellega, et ma mitte kaineks ei saaks. Aga mina jõudsin seminari kell 10, osalesin edukalt ja sooritasin antud aines eksami reedel.

Ja siis, kui ma olin auto jälle parandusse viinud (ma kusjuures ronisin juba ise auto alla kavatsusega see sarniir ise ära vahetada, aga siis tuli välja, et kallid Opelivalmistajad otsustasid aastal 91, et asju on ikka kõvasti etem neetida kui kruvida), avastasin ma töökoja kabinetis oodates laua pealt ühe memo. Sellise kollase paberilipaka, monitori külge kleebitud. Seal seisis:

"Kui tuuakse siia Opel Vectra 91', punane nr. 742 TDM, omanik Ronald, siis täitke ja kasutage kolmandas sahtlis olevaid ankeete"

Tegin siis etevaatlikult kolmanda sahtli lahti ja leidsin:

"Vahetasime su autol ____________(probleem, millega tuldi siia) ära, aga seoses _________(mingi tehniline küsimus) pidime ära vahetama ka ___________(mingi jupp, mis läheduses asub), nii et hinnaks tuli esialgsest prognoosist rohkem, kokku ____."

Ka seekord täideti see ankeet ilusti ja korralikult ning mul pole muud teha kui ohata. Ohhhhh.

Aga selle eest oli reedeõhtune kontsert võimas. Atrocity on ülikõva (nad coverdasid The Great Commandmenti ja Shouti!), ja Leaves' Eyesi kohta ei saa midagi halba öelda. Kuigi Theatre of Tragedy's oli Liv Pristine parem, on ta siiski äärmiselt karismaatiline (ja ilus) lauljanna.

Mmm, seoses oma maailmavallutusplaanidega otsustasin, et kohe kindlasti võtan ma vanadelt roomlastelt üle hukkamisviise. Minu lemmikuks sai patritsiidi eest kohaldatu:
Sind peksti keppide ja piitsadega veriseks (think Mel Gibson's "The Passion of the Christ"), siis kallati sulle jalga tsemendiga täidetud puukingad (millest me järeldame, et Capone ja tema kaasaegsed ei olnud sugugi mitte originaalsed) ja õmmeldi sind suurde kotti kinni koos kuke, koera, rästiku ja ahviga.
Ja siis visati vette.

Uuu, õige. Käisin LC Kose kevadlaadal. Seal seisis vana kollase 01 kapotil tekk, mille peal oli kirka, 3 kirvevart, 2 vikativart ja höövel ningi kiri: "Müüa vedruvankri rattad!"

Viskit? Viskit? Rüüpame viskit?

Eile öösel, kui ma koju liikusin, lähenes vastassuunast pikajuukseline veidi taaruv noormees. Kodanik peatas mu sõbraliku käeviipega ja uuris öise tegevuse kohta Zavoodis ja Krooksus. Saanud vastuse küsis ta kohe, kas ma viskit tahan. Alguses üritasin viisakalt keelduda, aga minu keeldumist ei tahetud kuulda. Ei jäänudki mul muud üle, kui lõuatäis viskit kurku kallata. Tore, et maailmas ikka veel häid inimesi leidub.

Seltsimehelikud tervitused!

Üsna vaikne nädal on olnud. Kooline.
Eelmine laupäev oli omapärane, Keki, Sandri, Markuse, Chloe ja Jullaga Zavvis, ootasime millal Tartus rünnakud peale hakkavad. Ei hakanudki õnneks. Toimus joogipretsedent - meie soovil valmistati Zavvis Honeybeer'i. The Brotherhood of Honeybeer is reborn!

Volber oli kõva. Sabimist, sebimist oli korralikult, aga kokkuvõttes oli väga lõbus ja huvitav. Ning viskine.

Edu kõigile, kellel eksamid juba käivad. :-)