Dilemmad, deliirium ja 77 LATi.

"Nii, kes teab mis on asimuut?"

Saturday, October 20, 2007

In memoriam

Ma ajasin täna kassi alla. Väike loom hüppas õhtul teise auto tagant välja ja ma ei saanud mitte midagi teha. Pärast tõstsin ta tee kõrvale ja viisime Sandriga sinna küünla. Aga meele lõi küll mustaks. Ja pani elu mõtestamise üle arutlema. Oh jah. Ja sünnipäeva päev polnud kah nii tore, kui oleks võinud, suutsin ise käki kokku keerata.

Selline see elu ongi. Reede oli mõnus. Ostsin endale auto, Mazda Xedos 6. Luksusmasin. Kunagi lükkan pildid kah üles. Ja auto ei ole Hansapanga oma, minu isiklik. Ning õhtuse peo tegid kõik kohaletulnud äärmiselt toredaks.

Nüüd aga lugema.
Liigelge ettevaatlikult!

R.

Monday, October 15, 2007

Fergie - Big Girls Don't Cry

Mul on homme sünnipäev. See on tore päev. Ma arvan, et tähistan seda minnes loengutesse!

Seoses traataedadega - kui need panna, siis oleks vaja, nigu Austrias, ülekäigukohti loomadele, elik muruga kaetud ja samuti traataedadega piiratud sildu. Aga selleks oleks vaja veel mõned Rahva- ja muud liitlased ning -erakondlased kapo poolt ülekuulamistoolile panna ning poliitikud hästi ära hirmutada mõneks ajaks.

I was cupping my *****, when a raccoon jumped in and...

Sunday, October 07, 2007

Laibad teel.

Eile õdagul sõitsin Põlvast Tartu poole, kui äkki lendas ees sõitva auto poolt midagi tee peale. Suutsin niipalju reageerida, et "asi" läks rataste vahelt läbi. Tegemist oli selleks ajaks juba surnud rebase või mõne muu väiksema loomaga. Ja siis mul tekkiski küsimus, et miks ei võiks meie riik osa oma tuludest kasutada teeäärsete võrkaedade ehitamiseks? Soomes on sellised aiad täiesti olemas teede ääres. See ei maksaks ju väga palju ja meil endal oleks parem sõita ka. Pealegi näeb kahele ruutmeetrile laiali laotatud siilipoiss üsna ebaesteetiline välja. Mea culpa seisenb siin selles, et ma oleks pidanud peatuma ja surnud looma teelt kõrvaldama, aga see torkas mulle pähe alles hiljem.

Wednesday, October 03, 2007

Tarkoloogia magistrant

Sattusin kõndima eelmine nädal öösel kodupoole. Mind peatasid 2 noormeest. Ühel tüübil olid jalas sokid ja näpuotsas 1500-kroonised lakkkingad. Noored soovisid minuga koos edasi kõndida. Kõndisimegi.

Maksim: "Näe, ostsin 1500-krooni eest lakkkingad, aga hõõruvad. Atis tantsida ei saa, mitu õhtut olen juba proovinud."
Taavi: "Nojah, säh sulle kvaliteedi-hinna suhet!"
M: "Jah, ja siis see tüüp tahtis meiega koos koju kõndida, aga hakkas lambist ülbama ja riidu tikkuma."
T: "Türa, tahaks täiega molli kütta, teeks oma firmalööki! Tead, mul on Nursipalus oma firmalöök!"
M: "Jajah, tal on päris äge firmalöök, paljud tšikidki on temast just selle pärast kuulnud!"
T: "Kle sulle hakkas kah atis see chick külge hõõruma aga sina ei tee midagi ja ajad oma naisest, tra ma ei saa aru!"
M: "Nojah, aga ikka oma naine."
T: "A ise räägid kogu aeg, et peaks maha jätma! Kaua sa sama auku hõõrud?"
M: "No paar aastat ikka võiks...."

Punane välk on ametlikult maha müüdud. Äärmiselt veider tunne on vaadata, kuidas linnas keegi teine sinu autoga, millesse sa nii palju pannud oled, sõidab. Umbes sama tunne, nagu näha oma äsja "ex"iks saanud neiut mingi teisi tüübiga jalutamas. Võdin-värin.

Lugesin Kunnase "Sõdurjumala teenrit". Püstitas minu jaoks kaks sügavamat probleemi. Tahtejõud ja ohverdus. Kas ma suudaksin ohverdada endale selles elus kõige kallima? Kas see oleks vaba ohverdus nii vaimselt kui füüsiliselt?
Aga tahtejõuga on asi igatpidi selge. Ma ei sunni ennast piisavalt, ei saavuta piisavalt. Konfliktikartlikus? Vb. lihtsalt liigne mugavus. Aga mõnes kohas on Andrel õigus - enne eesmärgi seadmist tuleks ikkagi välja mõelda, milleks üldse eesmärke seatakse.

Märt, Eenlo ja Oliver läksid sõjaväkke. Heh. Pühapäeval on mul linnalahing.
Draamad. Pheh.

Sm. K.V. Petrosilius Zwackelmann
Armastab.

Monday, October 01, 2007

30liitrised prügikotid on laiemas rullis

Njah, mul on vist ikka liiga palju vaba aega. Uurin Wikipediast erinevate silmavärvide kohta. Minu omad on hazel, mida iganes see ka tähendab. Muutsin juba Orkutis ka andmed ära. Tegin korrektuure, nagu öeldakse. Üldiselt olen oma silmadega suht rahul, aga see selleks.
Kaevati, et ma ei kirjuta siia eriti. Aga millest mul kirjutada? No näiteks sellest, millega viimasel ajal tegelenud olen. Eks dekadents on ikka vanaviis edasi toimunud. Tegelikult mitte eriti, väga palju väljas ei käi enam, kuna olen ihnsaks muutunud. Jah, ega autod ei tuuni ennast ise ja seega pole raha raisata õlle, veini, viski ja muude maitsvate vedelike peale. Ma väga armastan oma autot (musi ja kalli). Kroomitud sumpaots maksab juba sitaks: kolm sotti. Kapitalism on nõme. Otsustasime Raidiga lotoga võita. Oli dilemma, kas osta Viking või Bingo Lotot. Ostsime Vikingit. Mina vist võitsin 13 krooni, samal ajal kui keegi võitis Bingoga üle kolme milli. Tegelikult kuulub see mulle, nii et armas võitja, kui sa seda siin loed siis toimeta papp tema õigele omanikule. Ette tänades.
Milleks mulle kolm milli? Aga sellepärast, et mulle ei meeldi tööl käia, kuna ma puudun sellepärast loengutest. Ja väga huvitavatest loengutest. Kahju. Dekadents, ma ütlen.
Mis veel? Ah jaa, ma sain valmis oma rebasereferaadi. Kirjutasin teemal "Ufofenomen ja selle tagamaad". Ma ise olen tulemusega üsna rahul. Hea on see, et Kait viitsis seda natuke retsenseerida ja ma sain parandada pisivead, mida ise ei märganud, kuna raske on lugeda tähelepanelikult teksti, mis on juba pähe kulunud. Loodan, et saan selle varsti ette ka kanda.
Nüüd tähtsatest asjadest ka: miks inimesed kasutavad msnis suuri algustähti ja kirjavahemärke? Pohhui pole vää?
Ma kavatsen ennast edaspidi seltskondades kirjanikuna esitleda. Mul on olemas mantel ja sall, täishabeme kasvatan ka. Ta tegelikult kasvab ise, minu ülesanne on ainult sigaretti süüdates teda mitte maha põletada. Habemest, sallist ja mantlist piisab. Ma oskan ka peast Wilde`i tsiteerida - nii et see, et ma veel midagi ise kirjutanud pole, ei oma tähtsust. Pealegi, mul on ideid, mida kirjutada küll. Näiteks postapokalüptilisest ühiskonnast, mis meenutab Milli "kõikide võitlust kõigi vastu" ainult, et lisan sinna peatükke radioaktiivsusest helendavate ja söestunud laipade söömisest nende hõimlaste poolt. Veel natuke ennast hävitavatest masinatest ja punkritest ja verejanulistest hõimudest ning ühiskonnakriitiline šedööver ongi valmis. See hakkab kindlasti konkureerima "Harry Poteri" ja "DaVinci koodiga". Ma arvan, et sellised ideed on tulnud muusikast, mida kuulan. Lapsed, ärge kuulake muusikat, see on kurjast!
Klassiõde palus mul täna täita ära mingisuguse küsitluslehe teemal, millest ma oma sõpradega viimasel ajal seltskonnas rääkinud olen. Kuidas nüüd öeldagi, kui me parajasti ei räägi kvant-teooriast, metafüüsikast või predikaatloogikast, siis keerleb jutt selle ümber, kas Valdis saab ikka tulnukate käest peeruvahele, või et kas Mailile on ikka tisside vahele pandud. Mina muideks arvan, et Valdis saab kindlasti tulnukate käest peeruvahele, sest ta oligi viimasel ajal siuke sitane pederast. Minust saab kindlasti kunagi arvamusliider.
Ma olen viimasel ajal teinud rea huvitavaid avastusi. Näiteks avastasin, et on ikka päris hea, et me Ronaldiga enam noorkotkaste rühma ei juhi, sest see oli ikka väga tüütu. Siis veel seda, et Darwini evulutsiooniteooria tundub jõle kahtlane ja ma olen sellesse skeptiliselt suhtuma hakanud. Hui olengi mingist ahvist arenenud. Samas ei tea ka ju tegelikult. Oman ikkagi sabakonti, pimesoolt ja neid asju simanurkades. Aga ma ei tahaks uskuda inimeste põlvnemisse ahvisest. Ok, võibolla tiblad ja ööklubide turvamehed siiski pärinevad. Ma ei sea siin kahtluse alla isand Darwini teaduslikke saavutusi. Polegi vaja, sest seda tegi juba see tüüp, kes Sherlok Holmsi lugusid kirjutas. Doyle siis, kaevates maasse viili või käiaga (täpselt ei tea) töödeldud gorilla lõualuu ja teatades, et leidis evulutsiooniteooriat toetava säilme. Samas võib see ainult legend olla ja mis mul üldse minevikuga pistmist- kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! Aga minu silmad on hazeli värvi, mida iganes see ka tähendab.
Mulle meeldiks hoopis Vene tsaaririigi aadlik olla. Üsna lahe oleks perekonna varandust laiaks prassida, igavatel ballidel käia ja meelaid luuletusi kirjutada. Kauaks seda lõbu poleks, sest kindlasti sureksin 23-aastasena duellil prantsuse konnasööjaga või hoopis kopsupõletikku. See viimane oli neil nagu hobi vms.
Kavatsen nüüd oma hazel silmad sulgeda ja magama minna. Niipalju siis minu mõtetest, kes mind mõistab see mõistab ja kes ei mõista, siis kindlasti on ta muidu tore inimene.

Niipaljusid inimesi on KaPo asunud jälgima:

Ticket broker Yankees tickets