Nojah, siin ei julge midagi öelda enam, tembeldavad kohe elemendiks ja kutsuvad rahvamaleva arreteerima. Ma tahan ka seda raamatut lugeda, millest Ronald siin nii vaimustunult kirjutab. Oleks, et inimene loeks raamatu läbi, aga tema loeb mingit lugu, hakkab siis naerma ja pillab raamatu maha. Sellise teguviisi tulemus on see, et ta kaotab järje ära ja peab otsast peale lugema hakkama. Vast saan täna õhtul siiski šedöövri enda valdusse.
Käisin täna eesti keele loengus. Igav oli. Õnneks olin ma eilsest veel aromaatne ja lõbustasin ennast sellega, et lällasin mingi seltskonnaga tagumises pingis. Asjal on muidugi kahjud küljes, sest lubasin ennast mingi kalendri tarvis pildistada. Minu arust on häbiväärne, et loeng hakkab kell 10. Isandad ei ole selleks ajaks ennast veel välja puhanud.
Aa, siin kohal väike abipalve. Nimelt üks armas sinine žiguli, millega me lendamas käisime, on sattunud jõhkra rünnaku ohvriks. Mingid vitupead on lõhkunud ära siksi klaasid. Auto seisis kohas, mida enamus tunneb nime "zavoodi taga" all. Kui keegi sellest midagi teab, palun kohe mulle või Ronaldile teada anda, et näopeks ikka elementideni jõuaks.
Vahelduseks võite mängida seda mängu: http://emuse.ebaumsworld.com/games/play/1140

Subjekti efektiivne keha Hiiu Õllepalees

"Siis kündis Mihkel 2 päeva Västriku Maali odrakõrt ja oleks veel kündnud, aga Maali kihutas tulevase miljonäri tulise triikrauaga põllult minema. Pärast püüdsid kolm traktoristi põllust uuesti põldu teha, kuid midagi ei tulnud välja. Agronoom arvas, et võtab oma paarkümmend aastat, enne kui seal jälle midagi kasvama hakkab. Mihkel aga oli südamepõhjani solvunud.

"Oleks ja tulle kallale tulnud mõne mõistuslikuma asjaga, ei oleks ma paha sõna lausunud, " seletas ta. "Oleks võtnd sõnnikuhargi või seatapuväitsa või näituseks šašlõkivarda, nagu haritud inimene ikka. Aga tema tuleb triikrauaga. Kuradi eit, intelligent sihuke! Aga tööraha ma võtsin ikka ette, kes see loll on!""

Niih, olen sunnitud oma väärtushinnanguid ümber muutma. Eelmise semestri lõpus väitsin, et U. Petti "Sümboolika" oli kõige paremad 2 ainepunkti, mis olen teeninud. See on nüüd ametlikult kummutatud. Hoopis usuteaduskonna kevadkool on kõige kõvem.

Teoreetiliselt pidi kevadkool nägema välja nii: Reedel Põltsamaa kiriklas kella 10nest 19ni ettekanded teemal "Teoloogia ja loodus" ning laupäeval 9st 14ni ettekanded ja arutelud. Sinna vahele pausid, söögid ja reede õhtul istumine. Ning pärast kirjutada lühike essee.

Praktika: Jõudsime Sandriga Põltsamaale kella 4jaks, sest pidin enne regionaalses julgeolekus ettekannet tegema. Minu ja Sandri Põltsamaa mittesallimine on üldiselt laialt teada, alguse sai see sõjaväest. Aga kuulasime ära 3 viimast reedest ettekannet: Anzori Barkalaja rääkis Obi lähedal elavatest Handidest ning kuidas nende religioossed vaated on eurooplase kahedimensionaalse vaatenurga jaoks paradoksaalsed (äärmiselt huvitav ettekanne), Anne Türnpuu loomisest rahvalauludes ja Aleksei Lotman rohelistest liikumistest ja nende religioossusest.

Siis me sõime, tõime Põltsamaa äärest alkoholi juurde ja hakkasime arendama intelligentset vestlust hea kesvamärjukese kõrvale. Kui alkohol otsa lõppes, võtsime kaasa kaks magistrandineiut ja suundusime Põltsamaa ainukesse avatud ööklubisse/pubisse (Fööniks vms), kus sai ka väike tantsulka maha pandud. Siis klappisime veel kõik sularaha kokku, laenasime kohalikelt ossidelt juurde ja ostsime niipalju õlut karvase baarmänni käest kaasa kui raha jagus.

Hommikustesse ettekannetesse me loomulikult ei jõudnud ning arutelu ajal värises Sirel nii jubedasti, et mul kõrvaltoolil hakkas hirm, et vibratsioon keerab mu seedeelundkonna pahupidi. Aga muidu oli arutelu põnev ja pärast tagasisõidul oli pea häid mõtteid täis (kuigi Sandrit oli telefonitsi alatult süüdistatud tegudes, milles ta kohe kuidagi süüdi ei saand olla). Vot selline peakski ülikool olema!

Mis mulle reaalselt kõige rohkem meeldis, oli ruumis valitsenud erudeeritus, kohalviibiva 30 inimese vestlust erinevatel teemadel oli lihtsalt lust kuulata, aga noh, mis ikka tahta liberaalsete, haritud ja intelligentsete teoloogide, filosoofide ja semiootikute seltskonnast.

""Saa tuttavaks," ütles Ilmar. "See on Anneli. Me kohtusime Tursaaru taga metsas ja nüüd tulevad pulmad."
Kodanik Männike kutsus Ilmari nuka taha ja ütles, et ei maksa pulmi teha, peab hakkama kohe jälle lahutama.
"Ma olen aumees," ütles Ilmas. "Ma ei näinud pimedas, aga ma olen aumees.""

Ahjaa, paar asja, mis veel lennust meelde tulid:
1) Sander jalutas nimelt De Tolly resotrani sisse kaasavõetud pooliku Late Harvestiga (ök) ning teatas minu keelitamise peale, et diplomaatia abil saab kõike. Nojah, saigi. Diplomaatiline tulemus oli, et SIrel võib oma veini ära juua, aga peab siis kohapealt uue ostma. Odavaim oli circa 180 vms. Ja kui SIrel seda ostma läks, küsiti talt, et mitut pokaali ta soovib. "Mis mõttes pokaali? Ma oskan pudelist kah juua!"
2) Mina olevat reede hommikul ringi käinud mööda erinevaid inimesi ja küsinud: "Anna 1000 krooni!" Aga meil on coetuses kõik jube heatahtlikud, kõik hakkasid seletama, et neil praegu ei ole, või et momendil pole sulas kaasas, aga hiljem kindlasti saab. Selle peale olevat ma nad pikalt saatnud ja läind järgmist ohvrit otsima. Lõpuks teatas Käpp: "Ei anna!" Mille peale minul läks nägu särama, pobisesin midagi "õigest mehest", võtsin taskust Sireli lükandnoa ja tegin selle "klõksti" lahti, lausudes "Aga nüüd?" Aga nii kiiresti kui minu kauaoodatud ülbamine oli alanud, see ka lõppes, sest Käpp produtseeris taskust isikliku lükandnoa, mis oli veel pealegi pikem kui Sireli oma. Nii lähevadki kõik head plaanid luhta.
3) Seltsimees Sirel tõusis De Tollys püsti, koputas kahvliga vastu veinipokaali ning palus vaikust: "Üksi mina tungin konventi sisse!"

""Hakkad pesema või ei hakka?" küsis ta tasakesi.
"Ei mõtlegi," ütles Villem. "Pesemine on kodanlik igand."

Ott Sepp on häärasmees, kelle viimane kuulsustegu on lubadus armastuse nimel žiksi nitro sisse panna, et saaks Haapsalu lennukale kiirendama minna.
Kursiivis katkendid raamatust "Valitud kaebused".
Kursiivita katkendid veel ilmumata (milles on süüdi pursuidest onupojapoliitikat harrastavad kirjastajad ja natuka ka see, et raamat pole veel kirjutatud) teosest "Sada vakka alkuholi, ehk Ronaldi ja Sandri juhtumisi ilmasõjata päevilt".
Ma arvan, et natuke kirjaniku harjtusi ning veel kõvasti empriirilisi kogemusi ja saabki homo sovjetnikuse tänapäevane variant kajastatud.

"Sada meetrit edasi seisis, jalad harkis, Vidrik Raudvinkel keppidele toetudes, kõikus edasi-tagasi nagu vastsündinud kitsetall ja värises kui õppinud selle ala spetsialist."

Kõige kurvem asi on aga see, et Hiiu õllepaleed pole enam olemas.

Ikka teie väsimatu, tööluusist mõtlev autor,
Ronald

"All well in the Cabul Embassy."

"Two important phenomena, of the same nature, but opposed, which have still not drawn anyone’s attention, are emerging at this moment in Asiatic Turkey. They are the awakening of the Arab nation and the latent effort of the Jews to reconstitute on a very large scale the ancient kingdom of Israel. Both these movements are destined to fight each other continually until one of them wins. The fate os the entire world will depend on the final result of this struggle between these to peoples representing two contrary principles."
- Naguib Azoury “The Awakening of the Arab Nationalism” 1905.

Tundub, et pani täppi. Vähemalt viimase saja aasta kohta. Huvitav on ka see, et Dan Simmons (kes tõmbab Väga palju seoseid oma teostesse, ta on nn. literary science fictioni esindaja) kasutas oma "Iliumis" tõsiasja, et armageddon toimus justnimelt samade rahvaste vahel.

Aga mis mind mõtlema pani, oli tõsiasi, et Vene impeerium võttis 1840-60ndatel ette väga palju venestamissisulisi reforme eesmärgiga assimileerida Poolalt annekteeritud aladelt Vene impeeriumi koosseisu sattunud juudid vene ühsikonda niimoodi, et vene kaupmeestele tekiks võimalikult vähe finantskaotusi ning juudid ei saaks mõjuvõimu. Küsimus tekib, et kui palju neid venestamisreforme, mida meie, eestlased, loeme egotsentriliselt enda ja meie suure kultuuri vastu suunatuteks olid tegelikult needsamad reformid, mis olid algselt mõeldud justnimelt endiste ida-poola juutide segamiseks ja nende kultuuri murdmiseks?
Mnjh. Vajab pikemat uurimist. Kui ma kunagi selleni jõuaks oleks tore, praegu on liiga vähe aega (rebasereferaat?). Araabia natsionalismi põhjuste referaat vaja teha, Lex Salica ja Araabia kalifaatide kriminaalõigusnormide võrdlus, homme (nojah, täna) algava Teoloogia kevadpäevade kohustuslik esse. Aga ma pean ütlema, et olen rõõmus, sest vähemalt on kogu see värk veel huvitav. Ma ei tea mismoodi ma riigiõiguse eksamiks õppima hakkan. brrrrr.

Ahjaa, miks ma tegelikult blogisse postitada tahtsin oli, et ma olen nüüd Ott Sepaga samas ruumis olles purksi söönd. Niikõva mees olengi. (tänud chloele koha ja lendyale purksi eest)

Edu ja lõbusaid seiklusi Riias!

Hunt (S)Kriimsilma 7 ametit

Give me back the Berlin wall

Give me Stalin and St Paul

Give me Christ

or give me Hiroshima

Destroy another fetus now

We don't like children anyhow

I've seen the future, baby:

it is murder

Leonard Cohen "Thr Future"

Sain Vahipati sõrmuse lõpuks kätte. Circa 11 kuud peale teenistuse lõppu. Rää!

Tegelesin nädalavahetuse algul haige olemisega. Väga mõnus vaheldus rabelemisele. Süüvin Harri Lehiste "Valitud Kaebustesse" - väga hea satiir.

Eile õhta pärast jõusaali otsustasin minna linna ja ühe õlle teha kuskil, loomulikult sain ka Sandriga kokku. Mina tahtsin Krooksu minna, tema hakkas Place'i kohta udutama, et too on ikke äge. Aga kuna mina laenasin talle raha, siis läksime minu teed. Rüütli tänaval ütlesin, et tahan Zavist läbi hüpata, vaadata kes seal on, mille peale Satariel hakkas kaeblema, et tegemist on ikka NII NII roti kohaga (millega ma nõustun muide). Aga enne kui me kohale jõudsime tuli Sandrile Erikalt kõne ja too teatas, et tema on kah kohe Zavvi jõudmas. Mille peale Sander "Silmakirjalik" arvas, et tegelt võib ka õhtu Zavoodis veeta. Milline põhimõtekindlus, eks?

Aga miks ma selle teema üles võtsin on see, et baarmänn Julla andis meile tööd. Me oleme nüüd Sandriga akrediteeritud bouncerid! Töötame õlle ja toidu eest ning teeme oma tööd väga hästi. Meie bounceri nimekrijas on juba Tartu Ülikooli teatri direktor (kelle vanemad on sitax kained inimesed, nagu me teada saime).

Ja nüüd tagasi referaati kirjutama.

MA TEAN KUS SA ELAD!

Sellise sisuga kirja leidsin ma enda auto klaasipuhastaja alt kolmapäeval, st päev enne rebaselennu algust.

Mis on rebaselend?
Tegemist on põhimõtteliselt mänguga, mida võetakse tõsiselt. Ikka üsna tõsiselt, sest tegemist on auasjaga. Rebaselennu üldpõhimõte on, et rebased poevad peitu, jättes sellest konventi teate, ning pärast teatud aja möödumist saabuvad tagasi ning üritavad konventi uuesti sisse saada. Enne konventi pääsemist ei tohi värvikandjad rebaseid tabada. Lennu eesmärk on, et ühe coetuse rebased üksteist paremini tundma õpiksid.
Meil on lennu õnnestumise tingimuseks, et 1 rebane peab olema kahe jalaga konvendi pinnal ning tervitades kindla fraasiga mõnd värvikandjat, võtma schoppenist lonksu õlut. Rebased peavad lennus olema min. 24, max 72 tundi. Kui lend ei õnnestu.... see selleks.

Meie lennu peaosalised:
Tartu konvendi rebased va. Jõgi, kes jäi kahjuks haigeks :-(
Värvikandjad ja buršvilistlased, kes kogu hingega takistasid meie üritust.
Vilistlased oma heade soovide ja poolehoiuga ning agara kaasabiga.
Punane Välk, uute valuvelgedega.
Ühe toreda naiskorporatsiooni rebased.
Eesti Politsei.
Placebo.
Hallutsinatsioonid.
Julla.
Alkohol (Viskit, viskit?).
Glocki tääk (kõrvalosas)

KAPO osalemises pole ma päris kindel, kuid on alust arvata, et...

Postproductionsi eest hoolitseb Keemiline Puhastus ning Autopesula.

Südamest tahan tänada Sandrat ja Helinat, kelle poolehoiust teades mu tuju hea püsis.

Hoiatus: antud meenutus on minu vaatevinklist ja sisaldab ainult seda mida ma ka reaalselt mäletan.

Eeltöö.

Neljapäev algas minu jaoks kohtukülastusega. Kell 2 oli viimane võimalus asi ära teha, sest riigipühad tulid peale. Sõitsin unise peaga kohale ning istung kuulutati kinniseks. Nojah, hea algus nädalavahetusele. Edasi sain Tõnisega kokku, ostsime organisatoorset kraami ja juua. Õhtul konventi, tsipa sissesaamist, rebasetund, pinksi, Tammega Maci purkse sööma, Aiteli uues korteris diversioonid, Sireli juurde, spatzierstockidega linnapeale ja kella 2ks öösel konvendi ette.

Kuus poolkuud ehk ära sõida must mööda!

Konvendis korgid välja, kõik külm õlu autode peale ja minek. Viljandi maantee alguses saime neiudega kokku. Plaan oli, et teeme rebasepulmad, täisvärgiga: pruut, peigmees, sült, kontvõõras, kaklus, tort ja undamine. Kokku pidime autodega sõitma circa 200 kilti (lõpuks sõitsin umbes 1100). Teepeal natuke ürssimist ja ossimist ning Mathiesen, Paavo ja Sander tegid Tõnisele üheselt selgeks mis juhtub, kui minust mööda sõidetakse. Sõitsime Viljandi lähedale ühte maamajja. Ilus koht. Lähedal oli saun, paar tiiki jms. Kohal olime poole viie paiku öösel. Kiire söömine ning asusime pulmi pidama.

Pulmapidu ehk Ma vihkan sind ja su perekonda!

Peigmeheks valiti Vahur, Sandrist sai tema isa Frodo. Mina Oti ja Paavoga otsustasin olla pruudi nõbu. Kuigi pulmamäng pidi olema pmõtst sissejuhatus peole, et inimesi saada meeleollu, siis üsna varsti aga kujunes situatsioon, kus pruudi pere loopis abielule kaikaid kodarasse ning sõimas peiu peret ning peiu pere ei lasknud pruudi perel lauas sõnavõtte teha. Sai devise'itud plaan, kuidas hoopis Toomas peigmeheks teha. Selleks korraldasime pruudiröövi ning pärast ühe luuletuse tellimist saime vilistlase poolt kehastatud pruudi isa kõrvaltuppa peiu ning peiu isaga maadlema. Kiire ja efektiivne ning sitaks lõbus. Lõpuks vahetasime ka pruudi ära. Uueks pruudiks sai Vahur.

Hommik ehk Vabadnust, kas neiusid segab nudism?

Kui pulmad umbes kümne paiku Reede hommikul läbi said, otsustasin ujuma minna Paavo eeskujul, kes nurgas lõdises. Noormees oli lootnud ujudes kainemaks saada, aga ainuke reaalne tulemus oli see, et ta muutus siniseks. Kõige suuremad pidutsejad hakkasid vaikselt ära vajuma. Me vist käisime Toomasega poes. Tõendus, et ma käisime on üks väike mälupilt ja see, et kuskilt tekkis üks viski juurde, aga samas... Möödunud vastlapäeva vaimus tegime Oti ja Sandriga pikima ketsi võistluse.

Saun ehk Mokk maha töll!

Koha omanik, mina, Sander ja Tõnis läksime pudeli viina eest naabrimehe sauna. Külm oli, aga põhiline oli see, et Tõnis oli end efektiivselt ossiks joond. Tema iga lause sisu oli see, et meie peame vait olema. Ja Sander sai jälle tappa ning pidi kerise-bitch olema. Pärast sauna aga vajus Tõnis nii sügavasse unne, et kui ma talle gaseeritud vett kõrva kallasin, torkas ta ainult oma väikse sõrme samasse kõrva ja pomises midagi uputusest. Ahjaa, miks üldse sauna mindi oli see, et keegi oli Sireli triibuliseks maalinud, kui tüüp paar tundi tukastas.

Häire ehk Tsirkus.

Umbes seitsme paiku õhtul hakati paanikakella lööma. Väidetavalt olevat meid avastatud. Suure kiirusega topiti siis suuremosa kraami autodesse ning üks vil! teatas mulle, et kokkusaamispunkt on Koosa. See oli circa 120 kmi kaugusel momendi asukohast. Nojah, ma põrutasin siis minema. Umbes tunni aja pärast tuli mulle kõne, kus teatati, et tegelt minnakse hoopis mujale, lihtsalt meile unustati öelda. Hakkasima siis 1989nda aasta kaardi järgi tagasi orienteeruma. Ja eksisime lootusetult ära. Kuhugi metsavahe teedele. Ja hämaraks - pimedaks läks. Ja me kuulasime psühhedeelilist muusikat. Ja ma jõin järjest energiajooki. Ja siis mul tekkisid hallukad. Päris jube oli nii sõita. Paavo kuivatas sõidu ajal aluspesu, seda aknast väljas hoides. Ning lasi selle kogemata lahti. Ime läbi leidis ta oma püksid hiljem üles. Ning siis, riietuvat Paavot vaadates, oodates, kuni teised peaks lõpuks - lõpuks meieni jõudna, kargas kellelegi pähe idee - a võtaks õige aluspesu väele autos, ongi nagu palav ju? Tehtud.
Ja no on ütlematagi selge, et meid kohe pidi politsei sel juhul kinni pidama, eks?
Vestlus politseiniku, ja nelja enam vähem alasti noormehe vahel:
Pol: "Nonii, tsirkus jälle linnas jah?"
R: "Ega selles midagi seadusevastast pole?"
Pol: "Ei, aga peaks. Dokumendid!"
Pol: "Puhuge siia kah, ega sellist asja ikka päris kaine peaga välja ei mõtle."
Vaikus 3 sekundit.
S: "Ei no ikka mõtleb küll!"
Pol: "Nonoh! Peaks teid vist autost välja võtma ja läbi otsima!"
R: "Ei tea, äkki ikka pole vaja..."
Pol: "Ei tea, meil on paar naispolitseiniku kah siin, kui nemad teid kinni oleks pidanud...."

Ööseks maandusime korraks vilistlase mingi sõbra juures, millest ma palju ei tea, sest ma magasin. Rebaseneiud lahkusid meie juurest, et enda konventi tungida, mis neil lõpptulemusena ei õnnestunud. Öösel sõitsime tagasi algsesse peidupunkti, ühte maamajja.

Päev 2 ehk Oot, MIDA ma eile tegin?

Laupäeva hommik algas kella 12 paiku mingi kahtlase supiga Karksi-Nuias. Jätkus vesipiibu, pokkeri, sašlõki, õlle ja Placeboga (mis oli tunnusmuusika kogu ürituse jaoks, kuna see oli enam vähem ainuke, mis Sandri pleieris oli). Paar maadlust ja külakuhja hiljem ehk kell 5 hakkasime lahkumisplaane tegema ja koristama (no osad hakkasid). Vilson aeti kiilaks ning temast sai Püha Ignatio. Kui me kella 6 paiku lõpuks Vahuri, kes oli Punase Välgu ärandanud, roolist välja tõmbasime ja teda veidike klohmisime, sai lõpuks sõitma hakata. Põrutasime Tõrvas asuvasse Hotelli De Tolly, millest Sandri poolt kaasa võetud käterätik ja veinipokaal on mul siiamaani autos. Seal pidasime plaani ning Sander helistas kurikuulsale vilistlane Sildamile, kellega leppisime kokku, et lähen talle Tallinnasse järgi.

Plaan ehk Paneme nartsu bensiinipaaki, mis see auto ikka maksab, 15k-20k?

Hakkas välja kujunema konventi jõudmise plaan. 2 vilistlast olid juba konventi läinud ja varustasid meid siseinfoga. Sai ära räägitud Zavoodi võtmetega Julla, et ta meile redelit laenaks. Suuremosa seltskonda läksid (osa viidi) Tähe tänava noortekeskuse bändiruumidesse. Mina ja Tõnis hakkasime kell 23.00 sõitma Tallinnasse, vilistlase järgi. Enne kohalejõudmist saime üsnagi cryptic sisuga kõne, mis käskis meil oodata mingi kahtlasi hamburgeri putka läheduses
ning oma mobiilid välja lülitada. Nimelt oli lekkinud Tallinna seltsivendadele, et Tartu rebased tahavad Tallinna vilistlast kaasa viia ning antud vilistlast jälitati tema väitel telefoni abil. Kuna mõnedki buršvilistlased töötavad Kapos, lülitasime moblad välja, et mitte riskida. Kell 3 olime tagasi Tartus, kõik oli ette valmistatud ja 3.30 ootasime meie Tõnisega Punases Välgus Näitusetänava keeltemaja taga märguannet. Konvendi siseinfo teatas mulle, et Tartu Politsei otsib minu numbrimärgi ja kirjeldusega autot ning et samuti on liikvel 3 värvikandjate patrulli, nii et närv oli püsti ja raske oli oma tegevust rahulikuna hoida.

Plaani idee oli kiirus ja kooskõla. Mingi moment alates kella 4.10-nest pidin mina saama kõne, milles sisaldub sõna "Tulp". See parool tähendas, et Zero Hour in T - 2.00. Sõnum tähendas. et ühel vilistlasel on võimalik järgmise kahe minuti jooksul avada puhkeruumi aken. Minu järgmine tegevus pidi olema Jullale kõne, sisuga "läks", mille peale Julla läkitab ühe Revelia rebase bundlestickiga, elik ühte hunnikuse köidetud lõhkepakettidega maja taha ning ise jookseb ühe Sakala rebasega Zavoodist välja, ning lükkab redeli vajalikku kohta püsti. Selle kahe minuti sees pidi ka Punane Välk jõudma kohale, Tõnis roolis, pidurdus otse redeli ees, mina hüppan tagaistmelt välja ja jooksen, kann käes, redelist üles ja otse konvendi pinnale.

Plaani head küljed olid selle kiirus ja üllatusmoment, samuti see, et meil oli Jullaga varasem koostöökogemus sarnaste olukoradade suhtes olemas ning see, et parasjagu oli Zavoodi sulgemisaeg, elik tänav inimesi täis. Kõige nõrgemaks küljeks jäi see, et konvendis oli ainult 3 vilistlast tosina seltsivenna kohta.

Kõnet ei tulnud 4.10, ega ka 4.20, siis saime sõnumi, et momendil ei saa, aga lootust on. Ootasime 4.30, 4.40 ja 4.50. Sain Jullalt kõne, et neljandal korrusel pimendatud akende taga passivad mingid tüübid ja 2 tüüpi on all tänaval rahva hulgas. Otsustasime plaani katki jätta, arvestades, et mina pidin kell 7 tööle jõudma. Elik alt vedas eelplaneerimine - liiga vähesed vilistlased said ära moositud. Võtsime Tõnisega vastu otsuse, et nad proovivad umbes kella 13.00 paiku päeval uuesti.

Lõppvaatus ehk Klaus, can't you drive any faster?

Kui ma viisin Tõnist tagasi Tähe tänavale teisti juurde, märkasime korraga midagi kahtlast. Täpselt nagu tüüpilises krimifilmis, oli üle tee meie hideoutist mingi kahtlane auto, kus istusid sees 2 suitsu tegevat tüüpi. Sõitsime neist ettevaatlikult mööda ning üllatus-üllatus, auto lõi endale kohe hääled sisse ja asus meid jälitama. Järgnes chase Võru tänaval. Kiire ideena tuli meelde safehouse. Kõne KSK ühiselamusse - tõkkepuu oli minu jaoks avatud ja sulgus kohe pärast mind. Tõnisega kiiresti majja sisse. Meie olime ohutus kohas, aga ülejäänud olid avastatud, ma eeldan selle järgi, et tunti ära üks lähedusse pargitud auto. Meil Tõnisega polnud enam midagi teha peale info jagamise ja kiire plaani koostamise teiste jaoks - asjad maha jätta, tagaaknast välja ja uus kohtumispunkt.
Kui kell 7 ülejäänud rebased Tähe noortemaja tagaaknast välja hüppasid jooksis üks värvikandja korraga ümber nurga ning põrutas surmava fraasi : "Rebane, seis!"

Järelkaja.

Istun tööl, kirjutan seda teksti. Varsti lähen ka mina ja võtan oma karistuse ebaõnnestunud lendamise eest vastu. Aga olen rahul, et ära tegime. Üldiselt oli äärmiselt lõbus. Ka meie konventitungimise plaan oli hea, peamine puudujääk oli eelplaneering vilistlaste kohalekutsumise näol. Aga siiski tänan kõiki vilistlasi, kes tulid või meile muidu pöialt hoidsid.

Teie,
Ronald "Metabolism" Riistan aka. Athos aka. Juut