Ja seitsmendal päeval käis Ronald metsa tegemas ja nägi, et see on hea. Samal päeval avastas ta, et tema bakatöö juhendajal on ainult tema meiliaadress, mida ta vaatas viimati detsembris.
Leelo yltes mingi päev geniaalse lause: "Ma mõtlen aegajalt ka vene keeles, aga kuna mu vene keel on nõrk, siis ma leian end mõtlemast ainult labaseid mõtteid!"
Metsas olles tekkis mul kahjutunne imepisikese traktori suhtes, kes pidi hiigelsuuri palke välja tõmbama. Sellest tulenevalt tekkis vajadus väikse põka vägitegusid mobiiliga jäädvustada. Hilisem vestlus gmailis.
mina: traktorist vaatas mind lõpuks päris imelikult, kui ma teda igal võimalikul momendil mobiiliga varitsesin sms, et kujuta nyyd ette: sõidad sina põkaga rahulikult metsas ja korraga märkad puu taga laigulises vormis tüüpi, ühes käes mootorsaag, teises väike must ese, millega ta sind sihib ja nii mitu korda tunni jooksul, 6 tundi järjest Liisa: seda ei jäädvustanud keegi? mina: ei, ma ei jäta oma tegevusest jälgi! ma olen professionaalne põkakütt
eeltoodust loodi fotoroboti abiga alltoodud pilt.
Mul oli täna õhtul seest kuidagi väga tühi tunne, aga üks margarita, natuke vestlust ja väga üllatav telefonikõne tegid mu tuju määratult paremaks. Aitäh.
On käimas viimane lahing, kus uskmatu Santose nekromandid piiravad Techno-Allahi pealinna. Lahing läheneb lõpule: T-A väest on järel 56 iron golemit, Santose hordid on kahanenud 33 vampire lordini + first aid tent ja ammo cart. T-A lossil on kõik tornid terved ja annavad tuld. Mana on kõigil otsas. Vampiirid, kes muidu on suht võitmatud, kuna imevad elusolenditelt energiat, ei saa ennast taastada, kuna golemid on constructid ja seega elutud. Nii ei jäägi Santosel muud üle kui oma kahe alles oleva vampiiriga saba jalge vahel uttu tõmmata.
Kuna Santos peab homme hommikul maale metsa tegema minema, on tal terve päev aega mõelda, miks nii juhtus...
On laupäeva õhtu ja meil käib Sandriga vihane võitlus Heroes III-s. Meie esimesel kokkupuutel andsin ma talle valusalt nina pihta, kuid ta jätkab ülbamist. Tsiteerib mulle siin Malevat ja loodab, et provotseerib mind siin sellega enda kindlustatud lossi ründama. Aga ma pean seekord olema kannatlik. Sest kui ma ta lõpuks põrmu tallan, saab võidurõõm olema suur. Oh kui suur.
Mm, pilt suurimatest HU? fännidest.
Edit: Hah! Asi edeneb ülisoodsalt. Pirpjati Vägistaja nekromandid tabasid Techno-Allahi ühe põhivägedest taktikaliselt taganemiselt ja purustasid need peaaegu täielikult.
Edit 2: Techno-Allahi põhikangelane pidi punuma minu vägede ees nagu märg koer. Käivad ettevalmistused tema pealossi piiramiseks.
Viimne Edit: Techno-Allah on põrmu tallatud! Lõpuks võidutses strateegia pimeda ja lolli õnne üle. Universumisse on õiglus taastunud.
Minu unekogus per nädal on vajunud üsna madalale numbriteni. Millest tulenevalt, kui pidin lahendama varavastaste kuritegude aines kodukaasust lõppes üks osa sellest niimoodi:
Kihutamine Kehalisele väärkohtlemisele § 22 lg 2 järgi §-le 121. Objektiivne koosseis: *Põhitegu – Põhiteoks on Bruno peksmas Naani, mis ülal on juba kinnitust leidnud. *Kihutamistegu – Kihutamisteoks on Malle Bruno veenmine ja raha lubamine, et too ikka Naani toltšokiks. *Põhjuslik seos – Ilma Malle poolse raha lubamise ja veenmiseta poleks Bruno Naani tampima läinud.
Sinna juurde meenus mulle, et kui ma tegin õigusajaloo eksamit, kuhu ma materjale kaasa ei võtnud, istus minu ees üks kena neiu rüperaaliga. Meil oli üks sama eksamirühm ja mõlemad jõudsime, nagu paistis, üsna üheaegselt 3nda küsimuseni: Võrdle: Omandisuhete defeodaliseerimine Euroopas ja Eestis. Ja minu tunne, et saan kõige vähem punkte kadus, sest see kena neiu asus guugeldama, et mida see feodalism siis ikka tegelikult tähendab.
Aga ühesõnaga, yin ja yang eksju. Sain tööd kaitseväe matke(simulatsiooni)keskuses. Poole kohaga. Käin kohal kui tahan pmõtst. Palk on tugevalt üle selle, mida Kaitseliidus täiskohaga valvurina teenisin. Phun on selles, et ma olen IT spetsialist :-) (Nimekaardile tuleb: Ronald Riistan - Simulant)
Elu ise veereb mööda rööpaid omasoodu. Mul on hea meel, et saime Sandriga Mai vedada Diablo 2te mängima. Samas eilne tegi väga mõtlikuks kõigi oma infokildudega. Järelemõtlemispõhjusi kui palju. Aga esimest korda nägin, et üks neiu on võimeline jooma 5 tekiilat ära seltskondlikult, samal ajal kui mina pisikest õlut joon.
Ma nägin unes, kuidas üks hea sõber jagas armastust. See nägi välja nii, et Selverisse oli üles pandud selline väike degusteerija laud, mille taga ta istus toolil ning soovijatele andis pisikese topsi hõõgveini ning väikse paberi, kus peal oli kirjas "Keegi armastab sind!" Kas minu alateadvuse jaoks seostub armastus nii tugevalt alkoholiga? Kõhe.
Aastavahetus oli... põnev. Peale Antsu poolt (Ihastest) lahkumist otsustas Madli, et kõige kiiremini jõuame linna, kui läbi metsa minna. Algab juba hästi eksju? Loomulikult jõudsime välja kasvuhoonete tagusesse kohta, kuhu virts ja sõnnik viiakse. Kuna universum on aga armuline, ei olnud seekord mina see, kes läbi jää virtsa sisse vajus :-) Aga Nõlvaku tänava lõpust on väga ilus panoraamvaade Tartule muide, pea kogu linna ilutulestikku nägi.
Õhtu jooksul hämmastas mind kõige rohkem, et juues üksi ära 0,7l Gini (Djunnarit) õnnestus mul purju jääda. Ise seda tähele panemata nagu hiljem välja tuli. Aga õhtu lõppes meeldivalt ja esimene selle aasta päev lausa hästi. Peeasi on aga, et kui kõik ilusti läheb, siis Jaanuari lõpus Rootsi ja Veebruari keskel Pariisi. Mul on head sõbrad. Bwahaha.
Uusaastalubadusi ei ole mõtet anda. Need, mida ma reaalselt täita suudan, ei too nagunii mingit kasu tegelikult, nagu eelmise aastaga välja tuli.
Ahjaa, mida ma unustasin mainida. Meie lennuk Indiast lahkumiseks läks Mumbaist, niisiis me veetsime veel ekstra aega rongis, et Delhist sinna tagasi jõuda (vahepeal Pushkarist läbi hüpates paariks päevaks). Meie lennuk Mumbaist läks kell 7 või 8 hommikul, nii et otsustasime motellitoa võtta ööks ikkagi, olime päris läbi juba. Olles ennast sisse registreerinud (kuid ene maksmist) tuli meie juurde mingi tüüp, kes teatas, et otsib Bollywoodi filmi välismaa statiste. Mõeldud tehtud. Buss võttis meid peale koos mõnede teiste eurooplastega ja pooleteisetunnise sõiduga (Mumbai on SUUR) jõudsime stuudiosse. Mis nägi välja nagu Bostoni sadam. Neiud said eriti inetud kleidid ja noormehed võrdselt koledad ülikonnad (tsiteerides üht rootslast: "I would pay not to own this suit."). Ja siis algas mitmetunnine tsirkus: istu-püsti-plaksuta-istu-püsti-tee üllatunud nägu ja oiga, sest staar sai kitarrilt elektrilöögi laval (hah!)-istu-püsti-üllatunud nägu-WHY ARE YOU LAUGHING? THIS IS SAD SCENE NOT HAPPY SCENE! YOU MUST BE SAD, SAAAAAD NOT HAPPY! NO LAUGH, CRY YES, LAUGH NO!-plaksuta-jne. Kuskilt oli leitud kolm Kongo neegrit, kes pidid turvasid mängima. Neile oli selga antud mustad teesärgid (ja kõrva pool odavat kõrvaklappi), millele oli hõbedaste läikivate tähtedega peale kirjutet SECURITY, mida igavlevad tüübid siis ümber tõstsid, et võimalikult roppe kombinatsioone saada. Tegelikult asja juures parim oligi see statistide seltskond. Seal oli ka mingi venelane, kes nägi välja nagu alatoitunud vampiir ja põhitegevusena seletas ta, et mida Venemaa Gruusiale tegi oli vale ning otsa uuris, kas suuremad kõrvad on temal, või ühel neegritest. Aga nii ta läks, kell 4 lõppesid võtted, saime 700 ruupiat (175 eek) per nase ja meid visati poolele teele lennujaama. Rikšaga viimast otsa sõites kuulsime, et Delhis olid just pommiplahvatused toimunud ning 2,5 kuud hiljem tungisid terroristid sellesse samasse vaesust täis, kuid ilusasse ja originaalsesse linna. Aga igatahes olen ma nüüd filmitäht. Ja suurem, kui Sander, sest mina sain oma osatäitmise eest vähemalt palka. Hah.
Ja MINU filmi treiler teile:
PS. Kuivõrd Ganesha, uute alguste jumal, tõi Kaidile ainult head õnne, peab enda oma kah kähku seinale üles panema.
PPS. Guy Ritchie "RocknRolla" on tõesti hea. Vähemalt on (filmi)maailm tugevalt võitnud kellegi suhte purunemisest, sest filmid, mida tüüp "Madonna ajastul" tegi, olid ikka allapoole arvestust.
PPPS. Ameerikas tegutses 1980ndate aastate algul ansambel "Pearl Harbor and the Explosions". :-)
