Dilemmad, deliirium ja 77 LATi.

"Nii, kes teab mis on asimuut?"

Sunday, August 31, 2008

Vlad is back in town


Need, kes arvasid, et 400 aastane vampiir Vlad on kuhugi kadunud, eksivad sügavalt. Vlad on täiesti olemas ja teeb endiselt valgustkartvaid tegusid. Täna sai Blutmobiiliga, mis tegelikult ei erine väga palju Ford Escortist, ringi sõidetud ja inimestele sügise alguse puhul komme pakutud koos teiste vampiiridega. Vaja oli ka Luke kalmistule minna, aga seal vilgutasid mingid tegelased tulukestega ja otsustati igaks juhuks lahkuda. Kokkuvõttes tuleb välja, et Tartus pole mahajäetud tehaseid ega mingeid varemeid jms kus vampiirid saaks rahulikult hängida ja chillida õhtul. Hiinalinnas tegid mingid tegelased lõket keset tänavat.

Thursday, August 28, 2008

Jalalabad! Ahmedabad! Aurendabad!

T2iesti... uskumatu.
Minu mobla number indias on +919769037958 juhul kui kellelgi on vaja midagi pakilist kysida.

Shalalalalalalalalalala.... gimme two rupees!

Kusjuures Colonial British English rokib! When in rains in Bombay, it doesnt rain, it pours cats and dogs, lions and tigers.

Marsruut praeguseks on olnud Bombay > Aurandabad > Ahmendabad > Delhi

V2ga h2iriv on, et sin on igal pool mingeid lollakaid ahve.
Ilm on ilus olnud, pole yldse vihma saand, kuigi pm6tst on vee monsoon.

Wednesday, August 27, 2008

Weicke wimcka


Kuna won Riiztann um kaogel maailma otzan ega ep zaa midagizt ette wötta, ziiz tuli himu talle weicke wimck wizata ja bloggi tauzd roozakcz werwida. Hehehee...


Uelemtähhetarck Zandor
Kahheduhhandema kahheksandal izzanda aazdal

Väike test

Suht vana asi tegelt:

Put your media player on the shuffle mode and answer the following questions with the exact order of song names that come up no matter how weird they might sound in the context.

Nojah igatahes mina sain sellise nimekirja:

1. How am I feeling today?
natural calamity- and that`s saying a lot

2. Will I get far in life?
dagö- pulmad

3. Where will I get married?
queen- need your loving tonight

4. What is my best friend’s Theme Song?
elastica- car song

5. What is the Story of My Life?
foo fighters- my hero

6. What was Highschool like?
vanilla sky- umbrella

7. How can I get ahead in life?
front242- speed angels

8. What is the best thing about me?
angelic process- burning in the undertow of god

9. What is today going to be like?
ohGr- chaos (live in seattle)

10. What is in store for this week?
sharky doyles- boys of the old brigade

11. What song describes my parents?
30 seconds to mars- from yesterday

12. To describe my Grandparents?
frontline assembly- prophecy

13. How is life going?
vennad urbid- autoportree

14. What song will they play at my Funeral?
sõpruse puiestee- armu needus

15. How does the world see me?
4 strings- mainline

16. Will I have a happy life?
blur- beetlebum

17. What do my friends really think of me?
singer vinger- igaühes midagi on

18. Do people secretly lust after me?
queen- vultan`s theme

19. How can I make myself happy?
mortiis- scar trek/parasite god

20. What should I do with my life?
café del mar- pina colada (jazz mix)

21. Will I have children?
queen- my melancholy blues

22. What is some good advice for me?
queen- rock it

23. How will I be remembered?
placebo- lady of the flowers

24. What is my signature dance song?
moby- porcelain

25. What is my current theme song?
:wumpscut:- ceremony (remastered)

26. What does everyone else think of my current theme song is?
amon amarth- abandoned

27. What type of men/women do you like?
HIM- razorblade kiss


Mind ootab helge tulevik...

Sunday, August 24, 2008

Monty

And now for something completely different: An Estonian in India.

Septembri keskpaigas näeme!

Thursday, August 21, 2008

Aitab tööst, hakkame laulma!

Või et "Märkamisaeg" taaselustas 20 aasta taguseid emotsioone? Minul mitte, ma isegi ei mäleta, milliseid emotsioone ma tol ajal läbi elasin. See totakas komejant meenutas pigem mõnda stseeni filmist "Malev". Näiteks seda, kus Uru taunikust sõber adra kaenlasse võtab ja külla lustipeost osa saama tõttab. Kretinismile viitava näoga paks poiss ärkas minu mäletamist järgi kaevus.

Vaatasin seda rahvapidu ja palagani telekast. Jah tõsi, oli häid hetki ja lauldi laule, mis mulle ka meeldisid ja võimsana kõlasid. Siinkohal ei pea ma silmas totraid ärkamisaegseid palasid ega Metsatöllaka huntidest ja terasest rääkivaid joige; vaid laule, mida on tõesti meeldiv kuulata. Mind huvitab lihtsalt, miks peab iga suuremat rahvaüritust ja simmanit laulupeoks tituleerima? On olnud Punklaulupidu (see oli kusjuures tõsiselt hea), erinevad öölaulupeod, tudengilaulupeod, erinevate linnade laulupeod jms. Äkki tõmbame ka sõpradega nossid täis ja teeme "Üliõpilaste Krooksu taguse Jommilaulupeo"?

Laulupidu võiks olla mingi kindel üritus, mis on nelja aasta tagant ja järgib kindlat traditsiooni, mitte nii, et kui tekib tahtmine lipukestega totralt vehkida ja imalaid laule joriseda, nimetame järjekorde simmani mõneks laulupeoks. Veel häirisid mind teatraalsed vahepalad. Laulupeol lauldakse. Mina ei taha näha mingit idiootset vahepala sellest, kuidas me ikka igas olukorras vabaks laulame ennast. Kui eestlased nii kõva laulurahvas on, siis kus on meie globaalse tunnustuse osaliseks saanud muusikud? Meie laulmine on samasugune, ainult eestlastele mõistetav nähtus, nagu sült või mulgikapsadki.

Loomulikult tunduvad sellised eufooriat tekitavad ekstaatilised üritused inimestele võimsatena. See ongi propaganda jaoks sobiv lava, kus välja ütlemata skandeerida mingit paanilist loosungit isiseseisvusest ja sõltumatusest ja staatilisusest. See asi võis 20 aastat tagasi inimesi ühendada, aga praegu mitte. Ma usun, et pole ainus kelle oma nooruse tõttu puudub isiklik kogemus sellistest üritustest. Kuna mul pole kommet massidega kaasa joosta, siis ei näe ma sellistes simmanites midagi meeliülendavat. Pigem sarnaneb see Bradburry "merekarpide" või Orwelli ekraanidega, millega tekitada illusioon sellest, kui toredad ja edukad ja tegijad "me" oleme. Aga seda ilmselt ongi vaja, et juhtida tähelepanu reaalselt pasaselt olukorralt ja anda kujuteldavat enesekindlust?

Võibolla tuleneb minu vastumeelsus kõnealuse ürituse suhtes minu ja lavastaja erinevast nägemusest eestlusest. Minusugune küüniline noor isand ei näe lippudega vehkimises ja läbi "vaimukate" näidendifragmentide ajaloo vaatamises seda, mida eestlasel tänapäeval tarvis oleks. Ma olen kindel, et need kes seal kõige agaramalt lippu õõtsutasid sõidavad bussis piletita ja kiruvad riiki. Milleks siis seda kõike vaja?

Ja lõpetuseks, kes oli see sassis juuste ja habemega ülekasvanud härjapõlvlase imagoga mees, kes mõttes läbi terve maailma lendas oma isamaalisusega ja parmupilli plõnistas ning lindude hääli matkis? Kas teda ikka testiti, leidmaks narkootilise aine tarbimise märke?

Tuesday, August 12, 2008

What we´ve got here is failure to communicate

Sain just sõnumi, et seda lendu kuhu me minema pidime, ei toimu ka täna. Aga huvitav on see, et eile oli teates juttu konfliktijärgsest ülesehitamisest ja tahaks teada, et kuidas nad aimasid, et Karuke täna annab käsu aktsioon lõpetada?
Call me paranoid...

Teisipäev vol. 2

Ei läinud kõik hästi. Ma oleksin südamest tahtnud minna ning kui lend oleks täna läinud, siis ma oleksin praegu Jerevanis. Õnneks ei läinud lend täna.
Millest ma üldse räägin? Sellest.

Põhiprobleem seisneb selles, et korraldajatel pole endilgi vähimatki aimu, mis tegelikult toimuma hakkab. Poliitiline vaade asjale on nagu on, ma ise olen rohkem arvamusel, et eestlased Georgias oleks näide väikerahvaste kokkukuulumisest. Kuigi see oleks venemaale palgasõdurite kaardi kah ilusti kätte mängind.

Kokkuvõttes olen veetnud tänase õhtu puurides välja nii palju informatsiooni selle missiooni kohta, kui vähegi võimalik.
Kuivõrd mulle meeldib tihti sukelduda pea ees, on lauslollus teha seda tundmatus kohas. Kui inimesed ütlevad mulle: "Siin võib, kive pole," siis ma sukeldun, eriti kui mul on suur tahtmine seda teha nagu praegu. Kui inimesed aga ütlevad mulle: "Eeeee, ma täpselt ei tea kas siin on kive, tegelt ma täpselt ei tea, mis need kivid on," siin võtab juba kahtlema.

Ma tutvusin eelmine aasta paari grusiinist ajateenijaga ning kahe ohvitseriga, kelledest viimastega me Joosepiga ka Eesti ja Georgia igaveseks sõpruseks jõime. Nüüd on nad kas kaevikuis või surnud. Ja mulle vaatab laual otsa sealt kaasa toodud joogisarv. Jah, ma tahan neile appi minna, aga ma ei saa. Mitte selle info juures, mis mul on. All toon ära kõik, mis olen suutnud koguda antud üleskutse suhtes:

Alustasin uurimist, et miks räägitakse üleskutses välivormist, vormis kohaleminnes oleksime kombatandid automaatselt. Sain vastuse:

"Minnakse tsiviilriietuses.
Anne Must"

Edasi oli hunnik muid küsimusi, millele sain vastuse alles pärast kordusmeili ja 2te telefoniokõnet 4 tundi pärast esimest meili:

"Sõidu korraldab ja tasub Eesti eraõiguslik isik.
Peavari ja toitlustus on korraldatud Gruusia valitsusasutuse poolt.
Vabatahtlikud ei pea mingeid kulusid kandma.
Lennud sinna ja tagasi sõltuvad vabade lennukite olemasolust lennufirmades.
Kohapeal tuleb teha seda, mida Gruusia pool palub: humanitaarabitööd konfliktijärgses (???) olukorras.
Soovijaid on rohkem kui kohti lennukis.
Et see missioon ei ole turismireis, teeme soovijate seas hoolika valiku. Eelistame reservisti või kaitseliitlase taustaga inimesi, kellel on juba treenitud distsipliinitunne ning koostööoskused raskes olukorras.
Priit Heinsalu"

Edasine on info, mille sain uudisteportaalides:

Reports say that Russian troops now control many key bridges and roads across Georgia, leaving the capital, Tbilisi, isolated.
BBC.COM

Üleskutse sai alguse Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) meililistist. EROKi esimees Vello Väinsalu ütles, et EROK puutus sellega kokku vaid nii palju, et kuna levitamisega oli kiire, siis lubas ta kasutada EROKi meililisti. Üleskutsega enne selle postitamist ta tutvuda ei jõudnud, mistõttu ta oli sunnitud pärast selle lugemist saatma uue kirja, kus ta ütles, et kaitseväe vormi kasutada ei või. Väinsalu sõnul pole see üritus mingil moel seotud EROKi ega Eesti kaitsejõududega, vaid on puhas eraalgatus.
postimees.ee

Üleskutse levitajate sõnul ootavad eestlasi kohapeal ees riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ning arst Jaanus Pikani.
Postimees.ee'le kinnitas Raidma, et tema selle aktsiooniga seotud ei ole.
postimees.ee


Telefonitsi saadud informatsioon: Keegi ei tea mida täpselt tegema hakatakse, keegi ei tea kuhu täpselt minnakse (minu pakkumise peale, et Tbilisi ümbrus sain vastuse, et vast kah), keegi ei tea kus ja kuna täpselt tagasi tullakse, keegi ei tea kuhu algselt maandutakse - tblisi lennuvälja sait annab, et suuremosa lende on cancelled. Kas lennuväli üldse kasutuses on, jääb praegu minu teadmistest välja.
Arvatavasti siiski minnakse Jerevani kaudu, sest postimees räägib Eesti humanitaarabi kohta:

«Jerevani lennujaam võtab vastu kõiki erilende, mida teised riigid teevad, see on ülerahvastatud ning ei suuda kõiki lende vastu võtta,» selgitas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus tänasel pressikonverentsil, miks lükkub Eesti erilend edasi. Tagasi tulles võtab lennuk kaasa ka Jerevanis kojusõitu ootavad evakueeritud Eesti elanikud.
postimees.ee

Jerevanist aga Tblisise on mõnisada kilomeetrit (siinjuures teen julge oletuse, et Armeenia viisa küsimus on kohaleminejate eest korda aetud?), oletades siiski, et saadakse Tblisisse, siis kuidas pärast tagasi Jerevani saada? Tutkit.
Minu jaoks on väga fishy see algne üleskutse vormid kaasa võtta.

Eeltoodud põhjustel oleme Sandriga otsustanud, et praegu selle "eraisiku" missiooniga kaasasõitmine on selgelt halb idee.

Siiski teen üleskutse kõigil soovida ja/või palvetada kiiret ja võimalikult väheverist lõppu konfliktile ning natuke materiaalsemast küljest annetada raha.

Gruusia relvakonfliktis kannatanute toetuseks saab teha annetusi Eesti Punasele Ristile märgusõna all «Gruusia relvakonflikt»
kogumiskontole 1180001436 Hansapangas ja 10220039608010 SEBs.

Musta meelega, masendunud, pahur ja ÜRO mandaati või siis vähemalt ametlikku abistajate missiooni ootav,
Ronald

Monday, August 11, 2008

Teisipäev

Homme Sandriga Georgiasse, kui kõik hästi läheb.

Monday, August 04, 2008

Baal

Natuke uuest meediast. See väljend on läbi lennanud jutust korduvalt. Mida see täpselt tähendab, on jäänud mulle praeguseni üsna ähmaseks. Mingil määral on siiamaani.

Ma sain internetiajastu tõelisele võidukäigule pihta reaalselt alles siis, kui kuulsin-nägin (mis ongi neti eeliseks, kõike saab oma silmaga näha) seda tüüpi, kes 2 nädalat voodis püsis, seda webcamist filmis ja selle eest lambiannetajatelt 40k dollarit sai. Järgmiseks laksuks tulid mingid ameerika tüübid, kes otsustasid Child's Play organisatsioonile kuidagi raha teenida. Moodus - mängiti 72h jooksul läbi kõik Super Mario sarja mängud ning streamiti mängijad ja mäng kahes pildis ühele netiküljele, kus all oli ka irc'i chatroom. Teeniti 10k.

Ja siis tuli hea Dr. Horrible.
42 minutit kestev kolmeosaline muusikal. Sisuks internetiinimestele tuttav temaatika - geeks, superheroes ja armastus. Vampiiripeksja Buffy loojalt. Ei mingeid firmasid, oma taskust finantseeritud, näitlejateks sõbrad/kaastöölised ja paar internetistaari ntx Felicia Day.

Kes ise sai kuulsaks oma netisarjaga The Guild, mis sai fenomenaalse edu osaliseks ja põhjendatult - sel ajal kui tavameedia treib välja CSI: Hillbilly Kentucky'sid ja "tõsielu" seriaale 27-lastelistest peredest, sai oma rahast ja fännide annetustest tehtud sari pihta teemale, mis inimestele meelelahutust pakub - sõltuvus WOWist.

Siis on muidugi veel Pure Pwnage - üle vindi keeratud neti huumorisari mänguri elust, mille fännbaas üle maailma on nii tugev, et korraldatakse sõna otseses mõttes ülemaailmseid reaalajas toimuvad spioonimänge - foorumis antakse mingid vihjed ja osalejad peavad pärismaailmas selle järgi miskit üles leidma.

Ja nende sarjade kvaliteet on tänu CGI kättesaadavusele juba peaaegu võrreldav telekas näidatava kraamiga. Võtke kasvõi Star Wreck, erinevate sci-fi filmide paroodia, valmis treitud Soomes põlvepeal.

Sinna otsa paneme veel veebikoomiksid - Kui sa vähegi hästi kirjutad/joonistad, on sul võimalik lihtsalt regulaarselt uusi pilte netti pannes ennast väga hästi ära elatada ilma tääl käimata. Mitmed koomiksiartistid on ka edasi läinud ja loonud netiga tegelevad firmad ning ajavad suurt raha kokku. Heaks näiteks on Least I could do ja Penny Arcade'i tegijad.

Ma usun, et ei ole enam kaugel aeg, kui internetipõhised sarjad jõuavad nii näitlejatöölt, kvaliteedilt ja eriefektidelt järele televisiooni jaoks toodetud kraamile ning ka mööduvad. Loomulikult tuleb siis ka allakäik, aga seda sosistab pessimist minus.

Miks ma tegelt üldse postitada tahtsin oli, et vaatasin Stargate'i originaal stoori viimase osa ära - filmi Continuum. Mis oli üllatavalt vaadatav eelmise filmiga võrreldes. Ja kõige paremaks tegi filmi peapaha Baali kostüüm. Siin ei jää muud üle kui lasta õmblejal selline nahktagi endalegi valmistada.



PS. Tegin oma autole esimese korraliku suurpuhastuse pärast ostu. Mul tekkis selle käigus mõningane kahtlus eelmise omaniku aususe suhtes. Leidsin paar roostetäppi ning et pagasniku tihend laseb läbi - aga seda oli siiski oodata 12 aastaselt autolt. Natuke häirivam oli 9mm parabellumi kest, mis istmealt välja tuli.

Niipaljusid inimesi on KaPo asunud jälgima:

Ticket broker Yankees tickets