Tõestuseks, et midagi pole paari tuhande aastaga muutunud.

Ma ärkasin hommikul sadade Himera kukkede ebamaise kiremise peale. Mu kõrvus kõmises, veresooned oimukohtadel tukslesid ja esiotsa ma ei teadnud, kus ja kes ma olin. Kui silmanägemine selgis, sain aru, et laman kartaagolase Tanakili peosaali lebatsil, peas lössi litsutud pärg ja ainsaks katteks värviline villane hõlst. See oli veiniplekiline ja lehkas halvasti. Olin peene alussärgi jalge alla tallanud ja sellel oli huulepuna jälgi. Mu mälu oli kadunud ja ma ei teadnud, mis minuga oli juhtunud, kuid teisel lebatsil põõnutas Kosi saare tohter Mikon ja norskas vägevasti. See meenutas mulle, et olime hilise öötunnini veini joonud ja üleloomulikest asjust rääkinud, kuid milliseid saladusei ta oli mulle usaldanud, sellest polnud mul mitte üks kriips meeles.

Mika Waltari - "Turms, surematu"

Tõestuseks aga, et midagi siiski on muutunud:
Heade teadmiste ja oskuste eest ei anta noortele poistele enam oda ja vibu kätte. Seda võib muidugi tähenärimiseks lugeda, kuid muutus on see siiski.