GSV Experiencing A Significant Gravitas Shortfall

Sess on nüüd pmõtst läbi. 3A, 1B, 1C, 1F ja 2Arvestatud. Fi teen kunagi veebri teisel poolel järgi.
Täna algab puhkus töölt. Homme on palgapäev ja palgatõus. Kohe kohe põrutan Tuuru, ühiskonnast eemale. Lumi on maas. Elu on ilus. Vot. Midagi nagu näriks siiski, a la nigu oleks trikraua sisse jätnud, aga see on viimasel ajal tavaline tunne.

Lugesin eile läbi vene sotsioloogilise suunitlusega ulmekoguniku "Muumia". Hakkasin õthul lugema ning panin raamatu käest siis kui ta mul läbi oli, mis oli kunagi varajastel hommikutundidel. Ma olen ikka väike taunik küll, et ma nii kaua vene ulmest eemale olen hoidnud, paljugi sellel kogumikus oli täiesti võrreldav minu lemmikutega (Banks, Herbert, Simmons). Üks parimaid lugusid oli pooleleheküljene lühijutt sellest, kuidas keegi läks minevikku ning õpetas kiviaja inimestele kvantmehhaanika selgeks. Täpipealt minu musta huumorimeele jaoks loodud.

Aga nüüd pean lahkuma mõneks ajaks interneti rüpest, ning jätan kõigile teile, kallitele lugejatele midagi, mille üle mõtiskleda:

We're not going in circles, nimrod, 'cause we've never been here before. We're completely lost.

Niih, üle pika pika aja üks tõeliselt vaba õhtupoolik. Jõudsin äsja tagasi Andrega linnas cruisimast, purksi söömast ning diskot kuulamast. Oli edukas õhtupoolik. Muide, kõik teed viivad Viskini - Andrel oli vaja osta sokke ning ennäe, Jamesoni pudeliga saab kaasa paari Jamesoni sokke!
Aga nüüd alustan seda vapustavat vaba õhtu võimalust nolifemisega (mulle meeldiks Oravaerakonna valimisplakat palju rohkem, kui seal oleks kirjas: Parem Nolife Kõigile!).

Eile (20.01) sai jälle oma viimsed sendid Krooksu kõrtsmikule viidud, minuga liitusid ka Sandra ning loomulikult Sander, kes pidi hommikul kella kaheksaks tööle minema. Kogu lugu algas tavalise jutuga: "Ma maksimum kella üheni olen..." Tulemuseks oli, et Sander ärkas kodus pool üksteist ja sõitis taksoga Luunjasse :-)
Averi & Co-ga kommenteerisime "Tulnukat" oma 20 minti. Tõeline uus hitt.

Eile lõuna paiku oli viimane eksam: R. N. "Õiguse entsüklopeedia". Läksin kohale, sain küsimuse, kirjutasin pika jutu valmis, rääkisin selle talle ära, tema vaatas mulle otsa ja ütles "Ei." Elik - näen eda uuesti 20. veebr. Great success!

Selle eest oli üleelmine neljapäev (11.01) U. P. "Sümboolika" suuline eksam. Vot see oli ülikõva. 15 minti jutuajamist, kusjuures selle sees räägib õppejõud anekdoodi ning A käes. Aga tegelt oli see nagunii üks huvitavamaid aineid sellel semestril.

Paar paremat kildu erinevatest eksamitest kah. T. S. "Sotsioloogia alustes" oli:
3. Spencer kasutas sõna "habitus" samamoodi nagu Bourdieu, kas on võimalik, et Spencer näppas selle sõna temalt?
a) Jah b) Kindlasti mitte c) Võimalik, aga ma pole päris kindel
Kusjuures eksami algul oli kirjas, et pange see, mis kõige õigem tundub :-)

Pärast antud eksamit käisin Allaniga Krooksus, tegin ühe õlle ning male. Mingi moment kiskus asi mu opponendile kitsaks kätte ning ma sain hakata ta ettureid maha noppima. Selle peale karjatas Allan vihaselt: "****, mulle polegi neid ettureid vaja!"

Esmasp oli Ettevõttemajanduse eksam. Tegemist on ainega, kus ma käisin kohal täpselt 1 korra, mingil seminaril. Eksam algas kell 14.15 ökunuumikumis, mina ärkasin kell 9 ning alustasin esimest korda õppimisega. Asi muutus komplitseerituks siis, kui avastasin, et mul pole materjale. Sai siis helistatud Teinfeldtile. Toon ära antud vestluse:
T: Kuna sul eksam on?
R: 3 tunni pärast.
T: Ja sul pole veel materjale?
R: jep.
T: Tüüpiline Riistan.
Antud dialoog tekitas hämmingut - mis mõttes tüüpiline Riistan?
Vastus tuli kiirelt. Koju saabus isa, kes teatas "Ma läksin eksamit vastu võtma ja tuli välja, et ma olin selle eksami juba vastu võtnud - olin kalendris kuud sassi ajanud."

Üldiselt on uus aasta väga ilusti alanud. Olen õnnelik. Peamiselt tänu teatud inimesele. Aga mul on ka väga toredad sõbrad, pole midagi öelda.

Kohtuasi #A51639: NK metsalaager 6.-7.01.2007

Prokuratuur soovib alustada oma süüdistuskõnet mainides ära, et antud kuupäeval toimunud metsalaager oli kõike muud kui "Noori Kotkaid isamaaliselt hariv üritus" nagu kirjutasid laagri plaani selle korraldajad R.Riistan ja S.Sirel. Tegemist oli äärmiselt moraalitu üritusega, mida prokuratuur kavatseb tõestada ka fotosüüdistustega, kus aatelisusest polnud jälgegi ning mis mõjutas kokkuvõttes lapsi, kellele üritus korraldati, väga negatiivselt.

Tegemist oli [nimi turvalisuse (minu oma täpsemalt, google'i cache on jube asi) huvides tsenseeritud] Põhikooli NK rühmaga läbi viidud metsalaagriga. Korraldajateks, nüüdseks ka juba süüalusteks olid alljärgnevad isikud (esitatud koos fotodega).

Parameedik-aktivist A.Kaur:

Relvur-filosoof J.Laik:



Lipnik, laagri vastutav (vastutusvõimetu, ARKi otsusega #B-52) R.Riistan:



Supiveebel S.Sirel: (pilt pole praegu saadaval, saadame hiljem järele).


Juba eeltoodud piltidelt on näha, et suhtumine laagris ei olnud humaanne. Kõik eeltoodud isikud on läbinud sõjaväelise baashariduse ning on selge, et kõigil on kompleksid seoses oma seljataha jäänud armeeteenistusega. Meie tunnistaja #12, psühhoanalüütik Dr. Kõps seletab teile varsti, kuidas eelmainitud isikud soovisid noorte metsalaagris välja elada emotsioone, mis neil sõjaväes kripeldama jäid. Nende välja elamata tungide hulka kuulusid näiteks (ja kindlasti mitte ainult):
Lõkke ümber tantsimine, kuulates taustaks mobiiltelefonidest trance'i MIDIsid, mitmekesi ühe puu otsa ronimine ning sealt granaadisütikute allaloopimine ning loomulikult öö otsa telgis lollitamine, sest oli teada, et ööhäireid ei saa tulema, kuna ainukesed, kes ööhäireid teha saavad, lollitavadki telgis (millest kahjuks pilte ei ole võimalik auväärt kohtule vaatamiseks üles laadida, sest Blogger blokib).

Antud teod, mis siis, et lapsed neid suuremalt jaolt ei näinud, kuna nad olid saadetud metsa orienteeruma (mis vääriks veel tegelikult eraldi süüdistust), tõid kaasa lastele üsna kindlasti pöördumatuid psüühhilisi kahjustusi (millele ei aita kaasa ka see, et järelkajana tuli välja, et lapsed jõid salaja telgis ära hunniku lauaviina).

Karistuseks palume igale korraldajale 2 käiku Pekseti (TM) all, va. Supiveebel S.Sirelile, kellele palume 3 käiku Pekseti (TM) all, sest ta sundis inimesi (ja ka lapsi) sööma oma ebainimlikku suppi, ähvardades kõiki, kes keeldusid, kohutava vägivalla ning tundmatukeelse sõimuga.

PS. Tegelt oli supp enam-vähem söödav.

PPS. Mu Opel ütles otse pärast laagrit jällegi üles. Algselt arvasin, et tegu on bensupumba rikkega, aga hiljem koju kõndides avastasin, et auto alt tilbendab mingi kahltane kruvide ja voolikutega jupp peaaegu, et vastu maad. Ma ei tea enam kas nutta või naerda.

Venku viinerid. Näm näm.

Eestimaa metsades elavad mingid värdjad lehelutikad, kes haisevad jubedalt. Veendusin selles ise, kui veetsin nädalalõpu noorte kotkaste laagriveebel olles. Nagu kõik juba teavad, siis ma vihkan lapsi ja oleks hea meelega kõik läbi peksnud, aga see poleks pedagoogiliselt õige.
Igatahes oli meil seal lõbus. Meie all mõtlen ma ennast, Ronaldit, ühte filosoofi nimega J ja ühte bioloogi nimega A.
Me saatsime noored kotkad vihmasesse metsa orjenteeruma ja hakkasime ise telefonihelinate järgi ümber lõkke tantsu vihtuma. Aga eks Ronald kirjutab sellest pikemalt, mina tahtsin lihtsalt avalikkust teavitada vastikutest lehelutikatest. Nad on ikka üsna vastikud. Brr...

Hmjhmm, kohtutäitur lisab siia omavoliliselt antud NK laagris osalenud süüaluse pildi.
Supiveebel S.Sirel:

Osa X: Rait lööb Valdist labidaga pähe

"****, elu on ikka seiklus!" - rullnokk filmist "Tulnukas" (rullnokk, muide, on oss, kellel on auto)

Unetsükkel on täiesti sassis. Neljapäeval on sai=leib eksam, psühh. eksam ning Naritsa uurimustöö esitamise tähtaeg. Homme honnikul kell 7 on töö. Ma pole veel millegagi alustand, aga küll ma jõuan. Enne märgin üles viimase aja tähtsaimad sündmused. Kõige lihtsam on alustada praegusest ja vaikselt sündmustega tagasi ujuda. Momendil on kell 1:15 02.01.2007.

01.01.2007

Jõudsin koju, plaanides otsekohe magama minna. Võta näpust, helistas vil! Käpp, kutsus konventi. Millegipärast tekkis jõle tahtmine minna. Tulemus - hunnik gini toonikuga ning viskit. Paistab, et pool ak! maastikku on juba näinud enne Sandri poolt soovitatud filmi "Tulnukas, ehk Valdise pääsemine XI osas". Jõudsime välja ka veel Rasputinisse. Huvitav koht, veider, et ma sinna varem sattund pold. Jutt läks ka võimalike välisreiside peale Aserbaidžaani suunas. Heh. Samuti tõusin kõrgustesse - literally - puutudes vapisaali lage. Kodupoole kõndides piirasid Riia - Kastani ristmikul mind ümber kolm kena vene neidu. Ning alustasid ristküsitlust: "Mis partei poolt ma hääletada kavatsen? Miks just selle? Mis ma Keskerakonnast (K) arvan? Kas ma hääletaksin K poolt? Miks mitte? Nüüd kui sa tead, et K-s on ilusad neiud nagu meie, kas su arvamus K-st muutus?" ning "Milline meist sulle kõige rohkem meeldib?" Lugu lõppes suudlustega põskedele ning sellega, et ma sain pool koduteed omaette turtsuda.

27.12.2006 - 01.01.2007

Väga meeldiv nädala-, aastavahetus. Avanes võimalus ennast vaimselt täielikult välja puhata. Seltskond oli väga hästi õnnestunud. Sai antud ka 3 tõsisemat uusaastalubadust:
1) Luban ennast rohkem avada ning olla suheldes avatum.
2) Luban mitte peita enda tundeid ja arvamusi liigse sarkasmi- ning iroonialoori taha.
3) Luban ehitada hiiglasliku roboti, mille abil saab linnu hävitada.
Noh, tegelikult on teine lubadus natuke utopistlik. Esimesega ja kolmandaga peaks hästi hakkama saama, juhul kui reb! Lehtmets mulle appi tuleb.

Mulle on hakanud koitma, et olen leidnud inimese, kes peale selle, et tal on kõik omadused, mis minu jaoks loovad perfektse naisterahva, on ka hingeliselt mulle väga sarnane ning nüüdseks ka juba lähedane. Heh, elu keerdkäigud.
Aga nädalavahetus möödus üldiselt hea seltskonna, viski, vesipiibu (aitäh Mai) ning vestluse saatel Gustav Wulff-Õie majamuuseumis Otepääl. Uusaasta saabumismoment ise jäi sekundi pealt märkamata - huvitava vestluse ja viski koostöö tulemus. Filosoofidega millegi üle arutleda või vaielda on muide vägagi huvitav, eriti, kui neid mitu on.

Üldiselt - eelmine aasta läks nigu läks. Oli häid momente, oli ka palju negatiivset, aga peamine on, et oli tohutult palju õpetlikku. Ning õppust võtta ma kavatsen. Uus aasta tuleb parem. Tunne on küll praegu selline.
Head uut aastat teile kõigile!