Dilemmad, deliirium ja 77 LATi.

"Nii, kes teab mis on asimuut?"

Monday, November 24, 2008

Hey, That's No Way To Say Goodbye

Lumi tuli maha ja kattis maa. Kattis kurbuse ja mured, tuiskas kinni masenduse, mattis enda alla lootused ning ootused. Ja jäi vaid lumi.

Ning just seda mulle vaja oligi. Pausi kõigest sellest, mis siin ümber on.

Lahendades vanu asju, sidudes viimaseid sõlmi lumetormis, sai mu tuju heaks.
Kui su auto jääb mitme teise masina vahele kinni, siis pargi ta ära hea sõbra juurde ja võta kork healt viskilt. Läida kamin, kuula lumemuusikat ja vaata tormi. Ära mõtle minevikust, ära pabista tuleviku pärast.

Kunagi kirjutasin ise hea elu saladuseks: "Ära muretse!"
Olin selle täielikult unustanud.

Sander, mu sõber, ka sulle on lund vaja. Et saaks ülikonnas kilekotiga liugu lasta ja nautida kõigest ainult häid osasid, nendega end rikastada ja kurbus kõrvale jätta.


You, the child that once loved
The child before they broke his heart
Our heart, the heart that I believed was lost
So it's me I see, I can do anything
I'm still the child
'Cos the only thing misplaced was direction, and I found direction
There is no childhood's end
There is no childhood's end
There is no childhood's end
I am your childhood friend
Oh, lead me on


Marillion - Childhood's End?




PS. Vahel on hea naerda teiste õnnetuste üle. Selleks kasutage failblogi.

Thursday, November 13, 2008

Sandra

Do you remember chalk hearts melting on a playground wall
Do you remember dawn escapes from moon washed college halls
Do you remember the cherry blossom in the market square
Do you remember I thought it was confetti in our hair
By the way didn't I break your heart?
Please excuse me, I never meant to break your heart
So sorry, I never meant to break your heart
But you broke mine

Kayleigh is it too late to say I'm sorry?
And Kayleigh could we get it together again?
I just can't go on pretending that it came to a natural end
Kayleigh, oh I never thought I'd miss you
And Kayleigh I thought that we'd always be friends
We said our love would last forever
So how did it come to this bitter end?

Do you remember barefoot on the lawn with shooting stars
Do you remember loving on the floor in Belsize Park
Do you remember dancing in stilettos in the snow
Do you remember you never understood I had to go
By the way, didn't I break your heart
Please excuse me, I never meant to break your heart
So sorry, I never meant to break your heart
But you broke mine

Kayleigh I just wanna say I'm sorry
But Kayleigh I'm too scared to pick up the phone
To hear you've found another lover to patch up our broken home
Kayleigh I'm still trying to write that love song
Kayleigh it's more important to me now you're gone
Maybe it will prove that we were right
Or ever prove that I was wrong


Marillion - Kayleigh


Kui tänapäeva popkultuuri osa on ka see, et paaridel on "oma" laul, siis irooniliselt meie omaks sai Kayleigh. Mis muidugi põhimõtteliselt ei sobi selleks otstarbeks. Ma arvan, et minu poolt oleks see pidanud olema hoopis Lavender.

A penny for your thoughts my dear
A penny for your thoughts my dear
IOU for your love, IOU for your love

For your love

Sunday, November 09, 2008

Quantum

The word comes from the Latin "quantus," for "how much."
Leidsin kuskilt meelevaldse, kuid huvitava väite: If Quantum of Solace equals zero (QoS=0), then love is dead.

Mulle valmistas väga meeldiva üllatuse uus bondiaana osa. Jättes kõrvale actionstseenid ja naiste soengud (mis muide on kopeeritud 60ndate bondidest), lõi mind selle filmi reaalsus. Ei ole häid tegelasi, protagonist ise tegutseb mitte südametunnistuse vaid kättemakse nimel. Just Le Carre'lik halastamatu realism, inimeste hingetu manipuleerimine, mis tervest filmist läbi kumab, on peamine, mis muudab selle Bondi minu jaoks viimase aja parimaks.
Juurde muidugi lisada geniaalseslt ilusad režiivõtted (surnud Fields = morbiidse ilu esmaklassiline näide + vägistamisstseen kindraliga).

Selgelt tuli minu jaoks välja Bondi erilisus teistest äkšõn kangelastest - kehaline vastupiodavus, käsitsivõitlusoksused, šarm, täpne silm, jääkülm närv ja südametunnistus (mis Bondil kuskil ikka on olemas, muutes ta kergelt idealistiks) on omadused mida ühiselt või lahtijaotatult leiame ka B-kategooria filmikangelastelt (think suuremosa Van Damme, Švartsu ja Stallone'i tegelastele), siis Bondi intelligents - taipamiskiirus ning kohanemisoskus olid veatult filmis välja toodud ja mängitud. Ei pingutatud üle, Bondist ei jäänud superinimese muljet, kuid tekitas mulle järjekordselt reaalsustunde - selline ongi inimene, kellele antaks luba tappa.

Q ja vidinate kadumine mind ei häirinud, Judy Dench'i "M" oli väga hästi kirjutatud ja välja mängitud.


Jõudsin kolmapäeva õhtul huvitava avasdtuseni - hea sõbra probleemi lahendamine kergendab ka iseenda murekoormat.

Nii, aga nüüd raamatut lugema ja õhtul marti jooksma.




PS. Ahjaa, nüüd kui valimisralli on läbi, võib avaldada veel natuke tõde Sarah Palini kohta. Nimelt helistasid 2 kanada koomikut talle enne valimisi ja väitid, et üks neist on Nicolas Sarkozy. Link on siin, üleval autori all klikake more info, seal on kraam väljakirjutatud.

PPS. 1/5 ameeriklasi ei suuda USA'd kaardipeal üles leida. Miks?

Wednesday, November 05, 2008

Long time no see



Ühesõnaga, see maja on siis Traffic Policeman


Haikou lähedal, siit mingi 70 km siis, on koolera epideemia, seega ei soovitata meil väljas süüa ja ega neid kuramuse nuudleid ei jõua enam sisse ajada ka. Sellest ja ka näljast tingituna praadisin eile öösel kell üks kartuleid ja mõtlesin, et ilmselt on need parimad praekartulid Wenchangis, sest vaevalt siin keegi veel kartuleid praeb.

Ükspäev käisime rannas ja meres ujumas. Mainin seda ainult sellepärast, et mulle teadaolevalt on Eestis vesi praegu külm ja sajab taevast alla.

Hehehee...

Monday, November 03, 2008

Verd ja perseid

hakkab lendama. See on oluline.

In the summer of 1956, when most things in the world were still larger than myself, my sister the Brass Monkey developed the curious habit of setting fire to shoes. Salman Rushdie - Midnight's Children.

Ses mõttes, et enne kui ma ei suuda nii geniaalse asja peale tulla, jääb minu suurimaks kirjalikuks üllitiseks koolireferaat: "Huntide toitumine Ida-Euroopas, või vähemalt mingis Eesti metsas. Vist."

Saabunud on november ning sellega ka iganovembrine depressioon. (Nagu Allan ütles: kui depressiooni teke oleks mõistetav, oleks see arvatavasti ka ravitav). See aasta saabus ta lihtsalt eriti halval ajal ning võib kaasa tuua kõvasti hullemaid tagajärgi kui tavaliselt. Mul on tunne nagu oleks mind tabanud mitme nädala pikkune pohmell. Sellega koos ka täielik otsustusvõimetus. Üarghhh.

Vahepeal sai poolas käidud ja halloweeni peetud, aga sellest pole suurt jõudu rääkida. Mõlemad sündmused olid toredad.

Mul on vaja ülemteenrit ning kaminat, mille ees istuda ja lugeda ja piipu teha ja üksi kanget alkoholi tarbida. Incidentally, huvitav kas ülemteenri olemasouks on vaja ka teisi teenreid? Et ta oleks ikka ÜLEMteener? Umbes nagu sa ei saa läbida ülikoolis mingeid aineid eeldusaineteta? Hrmm.

Sander on Hiinas ja sööb koeri. Kuigi ta vingub blogis, et kõik on halb, kadestan ma teda ikkagi mingis mõttes. Tüüp teostab plaani vähemalt eksootilisemas kohas kui Zavoodi-Tartu. Mrhmhm.

Ja lõppu üks haiku. See pole küll minu oma, aga kuna ma teile ei ütle kust see on, siis võib seda Riddicku "you keep what you kill" seaduse järgi minu omaks pidada.

this is a haiku
i'm not working hard on it
one two three four five


Johnny Cage, melanhoolne mitte emo.

Niipaljusid inimesi on KaPo asunud jälgima:

Ticket broker Yankees tickets