Kurnatus
Kunagi ajateenistuse ajal taotlesin linnaluba põhjusel, et puhata vaimsest ja füüsilisest kurnatusest, mis ees olevas metsalaagris mind tabama pidi. Loomulikult ma seda ei saanud. Praegu aga kuluks ära üks kosutav metsalaager, sest mulle tundub, et igasugused linnaload ja puhkused kurnavad keha ja vaimu rohkem kui tööd ja muud asised tegemised.
Käed värisevad veel veidi ja kui hommikul vannitoas torud korisesid kartisn, et nüüd tuleb kurat mu patuse hinge järgi. Õnneks käisin ma pühapäeval kirikus. Seal olid head inimesed. Üldse tundub mulle vahel, et kõik inimesed on head peale minu.
Igatahes täna hakkan ma õppima.
posted by Sander @ 1:22 pm
3 Comments:
Ei, kõik pole head peale sinu. Ma pole kah veel seda hea olemise valemit ära taibanud.
Häh... oleks te, kaks luuserit, eile mu pakkumise vastu võtnud, selle asemel et mind a) alt vedada või b) tundideks ootama jätta, oleks teil hea olemise kunst täna hommikuks selge olnud. Ma olen väga _hea_ õpetaja. ;)
See "täna hakkan õppima" pole sugugi produktiivsem lubadusest "homme hakkan heaks".
Mõlemaga on raskusi.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home