Klubidest

Seekord räägiksin veidi Eesti väikestest, kuid see eest väga erilistest klubidest. Minu teada on kuulsamaid neli, kuid üks nendest on tänaseks päevaks vist juba suletud.

Esimene, mida mul au külastada oli, asus Põltsamaal ja selle nimi oli Fööniks ning minu teada on ta mingitel põhjustel nüüdseks suletud. Tegemist oli mingis keldris asuva urkaga, millest osa meenutas pubi ja ülejäänud ruum moodustas ihara tantsupõranda, kus kohalikud isandad träänsirütmis väänlesid. Diskor asus nurgas madala laua taga ja keerutas plaate. Veetsime Ronaldiga asutuse sulgemiseni meeldivalt aega nii kohaliku moe järgi tantse järgi matkides kui ka nahkvestis habetunud baarmanilt drinke tellides. Mälestused on nii soojad ja südamelähedased, et siianii kisub suu muigele.

Vaid loetud kuud hiljem, kui minu kabrioga Idasse luurele mindud sai, õnnestus külastada sellist kultuskohta nagu seda on Province Iisakus. Inimesed olid seal sõbralikud ja õlut voolas ojadena.

Ja alles eile saabusin Võsult, kus asub valgetest tellistes veidi räämas maja, mille ees seisab kabrioletistatud sapakas, kuhu on maalitud valge pilv ja number seitse. See koht on 7. taevas. Hurmav koht: pilet maksis 50 krooni ja baaris ei saanud kaardiga maksta. Sellest hoolimata kujunes õhtu väga meeleolukaks ja lõppes suplusega külmas meres.

Neljas kultuspaik on ööklubi Life Põlvamaal, kuhu ma veel jõudnud pole, kuid see viga tuleb kindlasti parandada. Seega, kes on huvitatud seiklusklubitamisest, võiks oma soovist teada anda, paneks kamba kokku. Ma loodan, et tõik, et võõrastel on seal suur võimalus molli või nuga saada ei vähenda su seiklusvaimu, kallis lugeja.