Väävlimürgitus

Minu tänast enesetunnet kirjeldab kõige paremini sõnapaar "Sisaldab Sulfitid".
Nagu kombeks, algasid jõulud äärmiselt suure koguse hea veini ja hea seltskonnaga. Kõige parem jõulusoov tuli seekord kohe kindlasti Lasnamäelt.

Aga tegelikult tahtsin ma kõigile hoopis jõulukäsku anda: minge Doktor Parnassuse Imaginaariumi vaatama. Kasvõi juba lihtsalt suurepärane parimas lääne kirjandustraditsioonis saatan Tom Waitsi kehastuses on seda raha väärt.

Tuunbaq

"The life of man is solitary, poor, nasty, brutish and short..."
- Hobbes "Leviathan"



Sedna, naine, innuiit, kes meelitati lindude rahva esindaja poolt nende maale elama, põgenes sealt, reedeti omaenda isa poolt ning uppudes jäises vees sai mereloomade valitsejaks.


Soe Eestimaa, kus kasvavad puud, ei ole polaaröid ja kus keskmine temperatuur talvel ei kuku -50C kanti. Igav eksju? Nunavut on lahendus sellele probleemile. Ettevaatlik tuleb olla aga tuberkuloosi, jääkarude ja skorbuudiga.




Dan Simmons on, valmis saades 900+ lk pikkuse oopusega "The Terror", tõestanud, et küündib maagilise realismi tippude hulka. Nagu ikka, seob ta klassikalisi autoreid oma teostesse ning seekord kasutab oskuslikult ka innuiidi mütoloogiat (Sarnaselt, kuid mitte nii tihedalt kui "Iliumis" ja "Olymposes" kreeka mytoloogiat). Ja nii nagu peab, eriti ühe õige õuduka puhul, jätab piisavalt vastamata küsimusi.

Cornucopia

"Seersant Loss, kuidas te aru saate, et inimene on ülikoolis käinud?"
"Teil on silmis selline segaduses pilk."

Et te siis nüüd teate, mu kaaskannatajad, mis eristab meid normaalsetest inimestest.


Mulle ei meeldi ärgata. Ma ei ütle, et ma ärkamist vihkan, sest tuu om liiga tugeva alatooniga sõna, kuid ma võin julgelt öelda, et ma kohe üldse-üldse ei salli ärkamist. Eriti, kui ma pean tõusma külma maailma või ebameeldivate tegevustega päeva. Aga ka siis, kui päev tõotab tulla kõiga-kõige üldse või mul on magades külm ja väljas oleks soojem, eelistan ma keras lesida pärast äratust ja välja mõelda, kuidas oleks võimalik magama jäädagi. Eks taust ole individualismis, uni on see üks moment, kui ma olen täielikult üksi. Ja üldiselt on mul tihedad ja head unenäod.

Mõttearenduse tekitas loomulikult eriti romantiline võimalus magada -20C juures lageda taeva all.

Ilm on hukas

No maailm on ikka täitsa hukka läinud! Tahtsin osta teksapükse, tavalisi siniseid teksasid. Ja mitte üheski poes ei ole tervet paari. Miks ma peaksin maksma raha, et osta poest auklikud püksid? Sellepärast ma ju uusi osta tahangi, et ilmselgelt on minu omad katki kulunud, aga ei, no ei ole korralikke vanamoodsaid teksasid. Ikka eest katki ja tagant kulunud ja mingite pede-vidinatega... Lõpuks siis leidsin ühed, mis kõige vähem kahjustatud olid- näevad välja nagu oleks auto järel lohisenud. Aga selles poes olid need kõige tervemad ja ilma mingite värdjate lisadeta. Muidu käi katkiste pükstega nagu sant, ilmarahvas irvitab... Mina sellest moest aru ei saa, aga eks ta üks pedevärk ole ka.

Vulgaris Apparatus Opfirmo Heracleum

elik halb ladinakeel.


Ma ei ole saanud päris kaua nii palju lugeda, kui viimase nädala jooksul. Peamiselt on süüdi tõsiasi, et mul on kodus liiga palju häirivat ümber.

Kureishi "Sulle midagi öelda" on perversne, häiriv, paksult irooniline ja kokkuvõttes väga hea. Keskeakriis oma parimas. Kui oled elus teinud "vigu", on nii mõndagi millega samastuda.

Jan Guillou "Madam Terror" on, nagu mulle mainiti, äärmiselt haarav. Kindlasti spioonižanri kõrgustesse kuuluv. Palestiina salateenistustest ei ole just palju kirjutatud.

Käsiraamat "Carl Gustav M2" on nädala jooksul loetletutest parim. Tohutult pingeline, sõnu seotud nagu oskavad ainult Gabriel Garcia Marquez ja Salman Rushdie. Ja sa ei tea viimase leheküljeni, milline laeng siis ikkagi tanki õhkida suudab!

Reisipalavik

*...sellel veab õnnemängus. (Tuntud Eesti vanasõna).

Ühesõnaga, muretsesin mina juba päris pikalt, et see aasta põle nigu kaugemale välismaale saanud oma silmaringi laiendama. Ja korraga, plumpsti, probleem lahenes. Täiesti juhuslikult, mängides telefoniloteriid, võitsin ühe inimese reisi kuueks kuuks Helmandi provintsi Afganistaanis. Ja seda veel kõige magusamal ajal, juuni keskpaigast alates.
Kuna reisilepingus, mille ma täna allkirjastasin, on kirjas ka klausel, et ma pean nüüd mõned kuud reisikorraldaja heaks reklaamtööd tegema (peamiselt nato sügismoe 2009 järgi valmistet riideesemete modelliks olemine), siis paiknen esmaspäevast alates Paldiskis.


Teisest vaatenurgast: Umbes nädal aega või tsipa rohkem olen tundnud, et mu toas on veider lõhn. Panin selle kujutlusvõime arvele. Kuni ma üleeile leidsin kapi kõrvalt kilekotist mädaneva kala ja pussnoa. Siinjuures puudub absoluutselt mälestus nende esemete minu tuppa sattumisest.




*(Kellel ei vea üldfüüsilises testis...)