Kroonu palukesed

"We will fight, men! For freedom! For Equality! For Conservative Tax Policies!"

Kui Ronald reedel silmad avas, oli päike seniidi juba üle lasknud. Nagu tihti pärast joominguid oli Ronaldi äratajaks mobiiltelefoni helin. Mõmisedes vastas ta mobiilile, kartes, et on juhtunud nagu alati - ta on jommis peaga mingi kohtumise kokku leppinud ebanormaalselt varajasele kellaajale ning tegeleb nüüd aktiivselt sinna hilinemisega.
Kuid kõne oli hoopis üllatavat laadi - siis kui Ronaldi mõistus suutis torust tulevad sõnad, oma mõtted ja üle-ülemise naabri põrandapuurimise erladada, jõudis tema mõttekeskuseni ainult kõne lõpp, mis kõlas umbes sinna kanti: "... ja teie CV meeldis meile ka väga, nii et kas töövestlus pühapäeva hommikul kell 10 sobiks teile?" Ronald mõmises jaatuseks, ning sai vastuseks, et miski on suurepärane ja et teda oodatakse Rüütli keskuse kolmandal korrusel.

Ronald üritas meeleheitlikult googeldada seda firmat, kellele tema CV väga meeldida võis, aga jäi tühjade kätega. Niisiis otsustas Ronald kohale minna omamata aimugi, mida talt seal tahetakse, aga siiski enesekindlalt, või siis vähemalt enesekindlust bluffides.

Pärast rahulikku, lõdvestavat, aga nii mõneski osas uudset ning äärmiselt huvitavat nädalavahetust jõudis Ronald kell 9.55 Rüütli keskusesse. Natuke pärast kümmet sisenes ta koos veel 3me inimesega vestlusele. Algul oli kõik nagu ikka - tutvumine, eesmärgid jne. Toodi välja kõik positiivne. 10.30 jätkas vestlus algse tutvustusega. Inimesed hakkasid järjest vaikselt lahkuma. Hakkas järjest enam läbi kumama, et tegemist on Amway ja Tupperware sarnase üritusega. Kui tuli välja, et alustamiseks on vaja invesnteeringut 6k-8k ulatuses lahkus ka viimane isik ning Ronald jäi üksi värbamisruumi.

Miks jäi skeptiline Ronald sinna ruumi edasi kuulama seda, kui vapustavalt toode A tema nahka parandab ja kui mõjuvalt seda müüma peab (ilma, et Ronald selle mõjusse uskunud oleks), või seda kuidas toode B mõõdab tema immuunsussüsteemi taset 80000 punkti süsteemis ja sinna juurde käib pakk, mis immuunsussüsteemi parandab, on tema tervisele hästi vajalik ja maksab ainult 700 eurot kuus?

Sest Ronald nägi kahte tõsiasja: 1) Tuttuus toode + täiesti tühi turg = võimalus reaalselt raha teha 2) Firma Eesti (vähemalt Tartu) juhtkond ei olnud just kõige... nõudlikumad ärajuhid... ega inimesed. Pärast mitmete arvutuste tegemist jõudis Ronald järeldusele, et selle programmiga ei ole võimalik teenida 30,000 kuus juba kolmandal kuul nagu entusiastlik juht (kelle usk toodetesse kaldus juba pühaliku austamise ja kummardamise piirini) talle tormakalt seletada püüdis. Aga nende samade arvutustega tuli ka põhjus, miks Ronald seal istus: kahe kuu kerge tööga oleks Ronaldil võimalus püsti panna süsteem, kus tema edasi ei peaks enam midagi tegema, aga ta saaks tulevikus vähemalt mõnda aega mitte millegi eest circa 2k-3k raha ja 1,5k eest hügieeni ja tervisetarbeid kuus.

Oma arvutusi järjest üle kontrollides lasi Ronald kõrvadest läbi tundide viisi juttu sellest, kuidas mingid erimagnetvood tema vananemist peatavad ja tema apelsinikoore nahk kahe nädalaga silendatakse. Kui kell hakkas 3 saama ja Ronald oli 5 tundi seda vapustavalt huvitavat ja intellektuaalset teksti kuulanud, hakkas kõrvadest voolava sitavee kogus teda niivõrd häirima, et ta otustas mööda lasta peatükid Müügistrateegia (ehk kuidas inimesi mõjutada kraami ostma) ja Tootevalik (ehk mis sind veel imeliselt tervendab).

Niisiis palus Ronald näha töölepingut, et ta saaks selle läbi vaadata ja järgi mõelda. Sellele järgnes mingisugune ebalev vaikus, mida Ronald oli viimati kogenud siis, kui ta palus MacDonald'sist täiesti tervisliku einet. Korduvküsimuse peale helistati kellelegi Tallinna ülemusele Nataljale, kes ei suutnud aru saada, miks mõni töötaja peaks töölepingut tahtma.
No ja siis tuligi välja, et töölepingud eksisteerivad ainult Norra keeles.

Ronald naeris ikka veel, kui Sandra talle helistas ja Ronald juba poolel teel koju oli.

Haikud on kenad,
Vahel aga mõistmatud,
Oh vaata, suur siil!