Quite an understatement

Kui Ullo juuli lõpus mingi õdagu traktoriga purustas, pold tal mobiili kaasas. Korrada keris üks polt ennast traktori seest välja ja hüdroõli voolas trakatsist välja. Masin immobiliseeritud.

Ullo läks selle peale lähimasse tallu, kus talle tulid vastu 2 kiilast laia circa 25 aastast noormeest.

Ullo küsima: "Kas palun helistada saaks, mul läks traktor katki?"

Mees1: "A sul raha on?"

Ullo: "Ei ole."

Mees1: "A tyra sa tuled siis üldse küsima, kui sul raha pole! Fuck, sinususgusel peaks laternad kohe pimedaks lööma!"

Mees2: "Saad aru, me oleme Tallinnast nädalavahetuseks siia tulnud eksole, vanaemale külla, ja sina tuled meid siia närvi ajama! Kuule, lööma tal kohe latenrad kinni ära!"

Vanaema (majast seest): "Poisid, ärge kakelge!"

Mees1: "Tyra, vanaema tunneb teda vä? A kui ei tunne lööme laternad ikka kinni eksole?"

Mees2: "Muidugi lööme!"

Järgmine päev juhtusime neid rannas laste ja naistega nägema - milline vaoshoitus ja viisakas vaikimine.

Avastasin, et olen muutunud ebanormaalselt agressiivseks ja väheleplikuks. Hakkan selles suhtes midagi ilusti ette võtma nüüdsest, et saavutada samasugune pikk meel ja andestavus, nagu mul aastat paar tagasi oli. Brr, mul on ekstremisti tunne, kes korraga ennast kõrvaslt vaatab.

Ahjaa, MUMEt hakkasin uuesti mängima. Diomedes. Kreeka poolearulise kangelase järgi. Uut sõltuvuslainet vast ei tule. Õnneks.