Ma ei oska pealkirja välja mõelda

Mõtlesin, et kirjutaks kah siia midagi. Uut aastat olen tublilt alustanud. Sorteerin jäätmeid, ei viska kõike lihtsalt minema. Ei, mahlapakid, pudelid, papp, plastik- kõik eraldi. Ellemisel aastal ei tulnud nii hästi välja, sorteerisin ära küll, aga kui konteinerite juurde jõudsin oli meelest läinud, mis teha tuleb ja viskasin kõik papikonteinerisse. Hiljem alles avastasin mis ma teinud olen: ma olen tõeline ökokatastroof! Enam nii ei tee, luban. Või noh vähemalt üritan mitte teha.

Täna poodlesin Selveris ja mõtlesin, et ostaks ka valget rummi, koolat ja laime. Mitte et ma alkohoolik oleks- ei nemad käivad koosolekutel, vaid niisama. Et Immanuel Kanti metafüüsikalistel teemadel referaat sai kirjutatud (loodetavasti ka positiivsele hindele) ja plaanis veeta vaikne õhtu ühe teatud tütarlapsega, mõtlesin et valge rumm kulub marjaks ära. Loomulikult unustasin ma selle õnnetu valge rummi poodi maha. Ma polnud seda ise veel avastanudki, kui juba Selverist helistati ja seda mulle teatati. Jooksin kohe sellele järgi ja mõtlesin, kui hea et mul partnerkaart on. Muidu nad poleks ju selle õnnetu valge rummi omanikku tuvastada suutnud.

Ja siis ma hakkasin mõtlema oma lapselaste peale, kelle olemasolemise potensiaal, mis on, tuleb minul teatud techne´t kasutades kunagi aktualiseerida (filosoofia on lahe või mis?). Mis mind huvitas oli see, et kui meie naerame oma vanavanemate muusikamaitse ja riietusstiili üle ja oleme hästi lahedad ja trendikad, siis kas polnud ka nemad nooruses tegijad? Enne kui nad hakkasid maani villaseid seelikuid ja paksust riidest traksidega viigipükse kandma ja Kukerpille kuulama. Ja siis ma räägin oma lapsepojale: "Vaata Xzandyr, meie 21. sajandi esimesel kümnendil kandsime kitsaid teksasid ja lahedate kirjadega särke, selliseid kosmose univorme, mis teie seas populaarsed on, kandsid meie ajal ainult need nohikud, kes arvasid et StarTrek on lahe." Ja siis ta solvub ja lubab mind Marsile Cydonia vanadekodusse panna, et ma seal oma Placebot ja Lostprophetsit kuulata saaks koos teiste 20. sajandi lõpu peerudega.

Ja sellepärast ma peangi filosoofiat õppima, et näidata inimestele kapitalismi mõttetust ja luua üldine maailmariik, kus kõik on võrdsed ja teevad enesele omast. Selleks, et teisitimõtlejaid ei tekiks tuleb kõigile süstida mingit hirmu ja paranoiat tekitavat keemilist ühendit. Hirm on tõhusaim vahend masse kontrolli all hoida. Eriti tõhus on see siis, kui keegi ei tea mida täpselt kardetakse. Kuna utoopiat on raske luua, siis sitta kah- kärab düstoopia kah! Ja minu düstoopias ei kanna mitte keegi fucking StarTreki univorme!

Et siis head uut aastat teilegi ja makske palun minu eest arveid!