Jõulud ja sõbrad

Nojah, ongi käes Jõulud. See on tore aeg. Jõulud on rahulik aeg, mida veeta oma sõprade või pere keskel. Mõne jaoks kingituste aeg, mõne jaoks võibolla veel mingi eriline aeg.
Noh kuna maa on must nagu eestlaste südametunnistus mitte valge nagu Eestimaa muld, puudub mul igasugune jõulutunne. Ma ei oskagi täpselt öelda, mis on jõulutunne, aga ma tean, et mul seda pole.
Aga ma olen andnud endast parima, et seda endas tekitada. Ma omandasin koju kuuse , kuidas ei hakka täpsustama, sest see võib liigset huvi pakkuda teatud võimudele. Tegelt mind huvitab üldse, mis teema nende kuuskedega on. Miks neid igale poole püstitatakse, see on ju ohtlik. Pühapäeval kirikus läks kuusk igatahes ühest lõppevast küünlast põlema, kuid see kustutati kiiresti vapra õpetaja poolt.
Igatahes, Jõule pidasin ma kaaskannataja juures. Väike jõulupraad ja siis vaatasime kahte väärtfilmi, mis tuleb siin kindlasti ära märkida. Nendeks olid lühifilm "Tulnukas" ja vene filmikunsti šedööver "Hamstrikese päev". Soovitan neid filme kõigile .
Selle aja peale mis kulus filmide vaatamiseks olime empiiriliselt kogenud juba viskit ja veini ja brändit ja ilmselt veel midagi. Oli viimane aeg mõõkadega vehkima hakata. Sellisel tegevusel on sageli omad tagajärjed, olgu selleks siis purunenud huul või haav otsmikul.
Kell kaks meenusid mulle kohustused isamaa ees, pidin ju hommikul tööle minema. Õnneks on mul nii head sõbrad, kes sellised kõlvatud mõtted peast pühivad öeldes, et enne ei tohi ära minna kui vein otsas on ja selle kinnituseks võeti mult ära telefon, millega valmistusin taksot kutsuma. Jõimegi veini ära.
Igatahes, kui ma kell kolm koju jõudsin, hakkasin jõulupraadi küpsetama, sest Jõulude ajal peab ikka praad olema. Ise lootsin samal ajal, et maja põlema ei läheks.
Nüüd aga, valmistun reisima Laitsesse, et seal Jõule edasi tähistada.

Rõõmsaid pühi kõigile!