Hea ja Kurja tundmine

Kuivõrd minul on siiamaani aegajalt probleeme hea ja kurja eristamisel, siis elukutselistele kaitseväelastele on asi märgatavalt selgem. Paar näidet.

Istusin patrullbaasis ja treenisin biitsepseid, kui hakkas kostma lähedal asuvast mošeest kutse palvele. Uitmõttena uurisin kõrvalolevalt tüübilt, kes on Iraagis käinud, et kas sunniitide ja šiitide palvekutsetel on vahet, ajaliselt või muud moodi?
Mees kutsus paar sõpra appi, kes koos temaga Iraagis olid ning pead kokku pannes jõuti tulemuseni, et palvele kutsed ei erine. Siis aga läks vestlus ilma minu osalemata edasi:
"Oot, aga kummad need halvad moslemid olid? Sunniidid või šiiidid?"
...
"Sunniidid."
"Jap, sunniidid kindlasti"
"Sunniidid muidugi."

Näide 2:
Osade soomukite ustele on teibitud paberilehed, mille eesmärgiks on tutvustada sõduritele milliseid väetiseid on meil õigus konfiskeerida (Afganistaanis on keelatud ammoonium nitraati sisaldavad väetised, sest neist on väga lihtne ise lõhkeainet teha). Paberilehed ütlevad:
"Kõik väetised ei ole pahad. Afgaani talumeestel on vaja väetiseid, et vilja kasvatada. Aga väetised, kus on sees ammoonium nitraat, on pahad!"
Ma pean ennast kogu aeg kontrollima, et mitte välja tõmmata markerit, ning maha kriipsutada ja juurde kirjutada, et kokku tuleks: Kõik väetised ei ole kurjad!