Kadraanvõllid koguvad muide tavotti...

Ma saavutasin oma autoga (ok, nojah, Opeliga) status quo. Pärast oma viimse raha juppide alla investeerimist, et masin pikamaasõidu kõlbulikuks teha, sõitsin öösel kodupoole ning mõtlesin: "See on vist esimene kord, kui see auto on täielikult korras!" Selle peale hakkas automaatselt midagi soojendussüsteemis vastu ventilaatorit käima jubeda praginaga ning 2 minti hiljem kukkus tagumine klaasipuhastaja lambist küljest ära. Ma ei osanud midagi muud teha, kui kõva häälega naerma hakata ning võtta teatavaks, et mu kallist Opelit ei olegi võimalik reaalselt korda teha.

Juunior tulekul, motivatsioon on puudulik, kui mitte olematu. Reede õhtut ootan. Ma olen eraelu situatsiooni enda jaoks peaaegu, et lahti mõtestand (ühe magamata öö arvelt. Siis kui und kõige rohkem vaja on, ta ei tule! Tõbras!).

Otsustasin jagada online's välja oma Hea Elu Valemi (TM). See on: "Ära muretse!"
Minu jaoks enam vähem töötab.
Live your nolife the way You want!

Tähelepanu! Tegemist pole ravimiga, vaid sügavalt personaalse valemiga. Postituse autor ei võta mingit vastutust postitusega kaasnevate põiepõletike, külmund näppude, roostetavate autode või korterist väljatõstmise eest. Kõiges on süüdi Sander.