Pühapäeval, 16. mail oli mu elu üks sürreaalsemaid hommikupoolikuid. Oma esimesel patrullil jäime pikas tunnelis kuulipildujatule alla. Pool tundi hiljem aga sain armulauda digilaiguga stoolat kandva kaplani käest. Kehvapoolse Hispaania veiniga, viskoossus oli madal. Umbes poole kilomeetri kaugusel vaenlase positsioonidest.
Elu veereb vaikselt, päevast päeva. Rutiini pole veel sisse elada jõudnud, sest seda pole tekkinud.
Tunnen puudust pelmeenidest. Ja kneedlikutest.
Ikka need müstilised kneedlikud!
ReplyDeletemmmmm.... kneedlikud... nadražii!! ;)
ReplyDeleteKui tahad tugev olla,
ReplyDeletepead sööma kneedlikuid,
ein, zwei, drei!
Sind sõjas kuul ei tapa
ein, zwei,
Kui sööd sa kneedlikuid,
neid kroonu kneedlikuid,
mis mehe pealuu suurused,
ein, zwei, drei!